János I Zápolya

Allikas: Vikipeedia
János I Zápolya

János I Zápolya ehk János I Szapolyai (148722. juuli 1540) oli Ungari rivaalkuningas 15261540 ning samal ajal ka Osmanite riigi vasallriigi Ida-Ungari kuningriigi esimene valitseja.

Aastal 1526 said Ungari väed Osmanitelt Mohácsi lahingus lüüa ja Ungari ja Böömimaa kuninga (1516–1526) Lajos II uppus taandumisel. Austria Ferdinand, Saksa-Rooma keiser Karl V noorem vend, nõudis Ungari ja Böömimaa kuninga krooni selle õigusega, et oli abielus Lajosi õe Annaga ja Lajos oli olnud abielus Maria von Habsburgiga.

Kuid enamus Ungari aadlist oli Habsburgist Austria ertshertsog (1521–1564) Ferdinandi vastu. Nad toetasid János Zápolyat, endist Transilvaania vojevoodi, rikkaimat maaomanikku riigis. Ungari Riigipäev kuulutas ta kuningas János I-ks. János pidi leppima sellega, et ta valitses ainult türklaste poolt vallutatud Ida-Ungaris (hõlmas umbes 2/3 riigist).

Ida-Ungari kuningriik 1550. aasta paiku

Lääne-Ungaris valitses aga ametliku Ungari kuninga tiitliga kuningas Ferdinand von Habsburg. Vastukaaluks Habsburgide mõjule moodustas János I aastal 1528 liidu Osmanite sultani Suleiman I-ga ja vandus aastal 1529 sultanile isegi truudust.

JÁSZAY(1846) p1.110 Szapolyai János.jpg

János I kontrollis Transilvaaniat ja Ungari tasandiku idaosa; Saksa-Rooma keiser Ferdinand valitses Horvaatiat, tasandiku lääneosa ja Slovakkiat. Aastal 1538 sõlmisid pooled Váradi rahu, mis tegi selle jaotuse ametlikuks, ja tegi ka Ferdinandi lastetu János I pärijaks.

Kui János suri, jagasid türklased tema valdused kaheks: enamik Ungarist liideti otseselt Osmanite impeeriumi koosseisu, alad millest 1570 aastal moodustus Transilvaania vürstkond aga anti tema 1540. aastal sündinud pojale János II Zápolyale.

Eelnev:
-
Ida-Ungari kuningriigi valitseja
15291540
Järgnev:
János II Zápolya

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]