Nouvelle-Amsterdam

Allikas: Vikipeedia
Orthographic projection centred over Ile Amsterdam.png

Amsterdami saar (Île Amsterdam; tuntud ka nimede Nouvelle-Amsterdam ja Nieuw-Amsterdam all) on väike vulkaanilise tekkega saar India ookeani lõunaosas (37°50'S, 77°30'E ). Paikneb lähimatest mandritest ja asustatud piirkondadest umbes 3000 km kaugusel, olles üks kõige eraldatum paik maailmas.

Nouvelle-Amsterdam asub India ookeani keskmäestiku piirkonnas ja on tekkinud kahest üle merepinna kerkinud vulkaanist viimase 690 000 aasta jooksul. Praegusel ajal esineb saarel vulkanismi jäänuknähtuseid.

Kujult meenutab saar põhja-lõunasuunalist ellipsit, mis on 9,2 km pikk, 7,4 km lai. Pindala on 55 ruutkilomeetrit ja rannajoone pikkus 28 km. Rannik on peaaegu kogu ulatuses kaljune, vaid saare põhja- ja loodeosas on paar laugemat kohta. Suurimad kaljud kerkivad läänerannikul ookeanist 400-700 meetri kõrgusele. Kõige kõrgem paik on Mont de la Dives (La Divese mägi) mis ulatub 881 m ü.m.p.

Nouvelle-Amsterdami saarel valitseb parasvöötmeline ookeanikliima. Aasta kesmine õhutemperatuur on 13,8°C. Külmim kuu on august kuu keskmise õhutemperatuuriga 11,2°C ning kõige soojem kuu veebruar keskmise temperatuuriga 17,0° C. Madalaim mõõdetud õhutemperatuur on +1,8°C (juulis 1964) ja kõrgeim 25,8°C (jaanuaris 1989). Aastane sajuhulk on keskmiselt 1121 mm. Sajusem on talv ning sajupäevi on aastas 238. Valitsevad loodetuuled, mille keskmine kiirus on 7,4 m/s (27 km/h), tormi-iile (vähemalt 16 m/s) esineb kuni 163 päeval aastas. Tugevaimad mõõdetud puhangud on kiirusega 140-200 km/h (kuni 56 m/s).

Taimestikus valdavad saare madalamas osas rohumaad, kõrgemal valitsevad puhmastaimed ja samblad. Saare algupärane taimestik ja loomastik on tugevalt kannatanud nii juhuslikult kui sihilikult sisse toodud liikide mõjul. Olulist mõju on avaldanud 1871. aastal sisse toodud veised, kes tänapäevaks moodustavad kuni 2000 isendist koosneva metsiku populatsiooni, mis on kohaliku taimestiku ja loomastiku kaitsmiseks piiratud taraga saare lõunaossa.

Nouvelle-Amsterdami saare avastas oma esimesel ümbermaailmareisil Hispaania meresõitja Juan Sebastián Elcano 18. märtsil 1522, kuid ei andnud sellele nime. Aastal 1633 nimetas Hollandi kapten Anthonie van Diemen saare oma laeva järgi Nieuw Amsterdam (hollandi k. Uus Amsterdam). Prantsuse kapten Pierre François Péron veetis saarel merehädalisena kolm aastat (1792 kuni 1795). Aastal 1924 liideti Amsterdami saar koos Saint-Pauli saarega formaalselt Madagaskariga ja muudeti nii Prantsusmaa kolooniaks.

Esimene Prantsuse uurimisbaas rajati Amsterdami saarele 1949. aastal ja nimetati Camp Heurtin. Sellest ajast alates on saarel teostatud atmosfääri ja ilmastiku mõõtmisi, uuritud seismoloogilist aktiivsust ja teostatud geomagneetilisi mõõtmisi.

-37.8666666777.53333333