Notseebo
Notseebo tuleneb ladinakeelsest sõnast nocere – kahju tekitama. [1] Termini võttis esimesena kasutusele Walter Kennedy aastal 1961, vastandiks terminile platseebo.
Notseeboefekt on vastand platseeboefektile ja tähistab nähtust, kus patsient või katsealune tunnetab kahjulikku mõju toimeta või vähese toimega ravimil, platseeboravimi kahjulikke nähtusid. [2] [3] Mõlemad, platseebo- ja notseeboefekt on psühhogeensed, kuid suudavad luua mõõdetavaid muutuseid nii kehas kui ajus. Ühes artiklis, kus vaadeldi 31 uurimust notseeboefekti kohta, leiti, et notseebosümptomiteks võivad olla näiteks uimasus, kõhuvalu, sügelused, depressioon, uneprobleemid, söögiisu kaotus, seksuaalsuse kadu ja hüpotensioon (madal vererõhk). [4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tiit Kändler. Platseebo ja notseebo. Horisont, 4/2006 (vaadatud 22.10.2017)
- ↑ Inglise-eesti seletav kliiniliste uuringute sõnastik. Magistritöö. Birgit Prakson. Tartu, 2012
- ↑ Platseebo kuri kaksikvend kasvatab kallite ravimite kõrvaltoimete tugevust. ERR Novaator, 13.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)
- ↑ Hauser W, Hansen E, Enck P (2012). "Nocebo phenomena in medicine: their relevance in everyday clinical practice". Dtsch Arztebl Int. 8 (8): 459–65.