Dubrovka teatri pantvangikriis
| Dubrovka teatri pantvangikriis | |
| Koht |  Venemaa, Moskva
|
|---|---|
| Kuupäev | 23.–26. oktoober 2002 |
| Hukkunuid | u 170 |
| Vigastatuid | üle 700 |
Dubrovka teatri pantvangikriis (tuntud ka kui "Nord-Osti" pantvangikriis) oli 23.–26. oktoobril 2002 toimunud pantvangikriis Moskvas Dubrovka teatris, kui umbes 50 pommivööd kandnud[1] tšetšeeni mässulist (sh 19 naist[1]) võtsid pantvangi muusikali "Nord-Ost" pealtvaatajad ja teatri töötajad. Mässulisi juhtis Movsar Barajev[1]. Kriis venis kolme päeva pikkuseks ja see lõppes alates kriisi teisest päevast kavandatud[1] Vene eriüksuste rünnakuga. Rünnak oli katastroofiline, sest kasutati tundmatut gaasi ja selle tagajärjel hukkus ligikaudu 130 pantvangi. Kõik terroristid tapeti.
Hiljem on kriisi uurinud lisaks ametivõimudele ka vene poliitik Natalia Pelevina.[1]
Rünnak[muuda | muuda lähteteksti]
23. oktoobril 2002 oli käimas muusikali "Nord-Ost" teine vaatus, kui Dubrovka teatrit ründas 40–50 Tšetšeeni terroristi, kes võtsid pantvangi teatri töötajad, saalis olnud publiku ja muusikali trupi, kokku umbes 900 inimest. Teatri ette sõitis kolm relvastatud ja maskeeritud mehi täis väikebussi. Nad elimineerisid valvurid, murdsid teatrisaali ja nõudsid näitlejatelt lavalt lahkumist[1]. Mõned inimesed, kes olid lava taga puhanud, pääsesid aknast välja hüpates põgenema ja alarmeerisid politseid. Kokku pääses umbes 90 inimest majast põgenema või sai peitu minna. Ründajad (kes nimetasid end "29. diviisi enesetapukomandoks"), ütlesid pantvangidele, et välismaalaste vastu pole neil midagi ja lubasid vabastada igaühe, kes näitab välismaa passi. Vene läbirääkijad (sh Anna Politkovskaja[1]) keeldusid pakkumisest ja soovisid kõigi pantvangide vabastamist rahvust arvestamata. Pantvangistajad keeldusid vabastamast 13-aastast Kristinat, kuna ta oli nende arvates liiga vana, et kuuluda vabastatavate väikeste laste hulka.[1]
Nõudmised[muuda | muuda lähteteksti]
Terroristide peamine nõudmine oli sõja lõpetamine Tšetšeenias ja selle täitmiseks anti aega üks nädal. Nõudmiste täitmata jätmise korral lubati teater õhku lasta ja eriüksuste rünnaku korral lubati pantvangid tappa.
Kõiki pantvange hoiti saalis koos ja orkestriauku kasutati WC-na. Seis saalis oli pingeline ja see muutus vastavalt pantvangistajate tujule. Pantvangidel polnud keelatud helistada ning nad said pereliikmetega rääkida ja ründajate relvade kohta infot anda. Võimudele paluti edasi öelda ka seda, et teatri ründamine kujuneks veresaunaks. Sel ajal piirasid teatrimaja sajad politseinikud ja eriüksuslased.
23. oktoober – esimene öö[muuda | muuda lähteteksti]
Ründajad vabastasid 150–200 inimest, nende hulgas lapsi, rasedaid naisi, moslemeid, välismaalasi ja inimesi, kes vajasid mõni tund pärast kriisi algust arstiabi. Kaks naist pääses põgenema (üks neist sai põgenemise käigus viga). Terroristid lubasid tappa 10 pantvangi iga ründaja surma eest.
Olga Romanova[muuda | muuda lähteteksti]
Kella poole 1 paiku kõndis piiramisrõngast läbi teatrisse noor naine Olga Romanova (26). Ta hakkas pantvange julgustama, et need oma vangistajatele vastu hakkaksid. See üleskutse tekitas saalis segadust ning tšetšeenid eemaldasid naise saalist ja hukkasid ta kui FSB agendi.
24. oktoober – 2. päev[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa valitsus pakkus pantvangistajatele vaba väljapääsu, millest terroristid keeldusid. Kriisi tõttu tühistas Putin välisvisiidi, mille käigus oleks ta kohtunud ka George W. Bushi ja teiste riikide tippjuhtidega.
FSB andmetel vabastati tol päeval 39 pantvangi, aga samas korrati hoiatust, et pantvange hakatakse hukkama, kui nende nõudmisi tõsiselt ei võeta.
25. oktoober – 3. päev[muuda | muuda lähteteksti]
25. oktoobril lubati vabastada 75 välisriigi kodanikku nende kodumaade esindajate juuresolekul, kuid julgeolekujõu nõudsid endiselt rahvuse mittearvestamist. Vabastati 15 Venemaa kodanikku, kelle hulgas oli kaheksa last (vanuses 7–13). Hiljem vabastati 4 välismaalast, tõstes pääsenute arvu 19le.
26. oktoober – gaasi- ja eriüksuste rünnak[muuda | muuda lähteteksti]
26. oktoobri varahommikul kell 5 lülitati välja prožektorid, mis olid teatri sissepääsu valgustanud. Majja hakati pumpama tundmatut gaasi. Majas viibinud pantvangid ja pantvangistajad arvasid algul, et tegu on põlengusuitsuga. Kui saadi aru, et tegu on gaasiga, tekitas see saalis paanika. Kõik gaasi sisse hinganud inimesed kaotasid teadvuse.
Pool tundi pärast gaasirünnaku algust sisenesid eriüksused. Terroristid lasti maha. Kell 7 hakati maja evakueerima ja vigastatuid haiglasse viima. Võimud eitasid laste ja välismaalaste hukkumist (tegelikult neid hukkus) ja surmad aeti terroristide kaela. Ellujäänute sõnul ei hukanud terroristid sel ajal kedagi[1]. Veel eitati väiteid, et paljud ohvrid surid gaasimürgistusse. Hiljem teatasid arstid, et peaaegu kõik pantvangid, kes hukkusid, surid gaasimürgistusse.
Hukkunud[muuda | muuda lähteteksti]
Kokku hukkus Dubrovka teatri pantvangikriisis üle 170 inimese, kellest vähemalt 130 olid pantvangid. Kõik terroristid lasti maha ja tõenäoliselt osa oli hukatud. Hukkunute hulgas oli 17 "Nord-Osti" näitetrupi liiget, kellest kaks olid lapsed (13-aastased Arseni Kurilenko ja Kristina[1]). Venemaa valitsus on keeldunud avaldamast gaasi koostist ja seetõttu pole teada, millesse täpselt pantvangid surid. Lahkamisi teostanud haigla nimetas 13-aastase Kristina hukkumise põhjuseks surmavat haigust.[1]