Mine sisu juurde

Nooska linnamägi

Allikas: Vikipeedia
Nooska linnamägi 2023. aastal

Nooska linnamägi (ka Talimäe, Tal(l)ima linnamägi) on linnamägi Võru maakonna Võru vallas Nooskas. Esimene linnus rajati sinna umbes 6. sajandi II poolel. Linnamägi jäeti maha ilmselt 11. sajandi I poolel.

Asukoht ja välisilme

[muuda | muuda lähteteksti]

Linnamägi asub Haanja kõrgustiku põhjaosas[1] Võru vallas Nooska külas.[2] Nooska linnamägi jääb 6 km põhjakirdesse Rõuge linnamäest ja selle kõrval ida pool on Uraoja, mis voolab Vagula järve ja Võhandu jõe kaudu Lämmijärve. Linnamägi paikneb neemel ja seda piiravad kolmest küljest sügavad orud, neljandast küljest aga umbes 5 m kõrgune kallak.[1]

Arheoloogilised uuringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Linnamäge kirjeldati esmakordselt 1922. aastal, ehkki see kajastub ka varasemas rahvapärimuses. Keraamika juhuleidude alusel dateeriti algselt selle kasutamine viikingiaja eelsesse perioodi.[1]

2010. aastal teostati linnamäel arheoloogilised väljakaevamised. Platoole tehtud kaevandis oli kultuurikiht 0,5 m paksune ja leiuvaene. Avastati 1. aastatuhande teisele poolele iseloomulikku keraamikat ja pronksspiraal, nõlvapoolses servas oli põlenud raudkivide vöönd. Kivide vahelt saadud süsinikudateering paigutab kivistiku ja kultuurikihi ülaosa 10. sajandisse. Looduslikult aluspõhjalt leiti kahe ristuva palgi jäänused, mis võisid pärineda mingist hoonest. Palgist saadud söeproov dateeriti vahemikku 553–765 pKr. Platoo servalt, 1 m kaugusel nõlva algusest, avastati põlenud kaitsetara jäänused, mis dateeriti vahemikku 339–591 pKr. Mäenõlvale tehtud kaevandi alaosa erosioonikihist saadus tukk dateeriti vahemikku 1041–1270 pKr. Ilmnes, et mäenõlva on kindlustustööde käigus järsemaks kaevatud.[3]

Süsinikudateeringud osutavad kahele erinevale asustusperioodile. Esimene algas rahvasterännuajal. Looduslikult aluspõhjalt leitud palgi ja kaitsetara jäänuste vanuste põhjal on linnuse rajamise ajaks hinnatud 6. sajandi II poolt. Teine asustusperiood oli ilmselt viikingiajal. Kuigi mäenõlvalt saadud söeproov lubab ka hilisemat kasutust, siis keraamika iseloom ja viikingiajale tunnuslik kivilasu osutavad siiski sellele, et linnus oli seal vaid kuni 11. sajandi esimese pooleni.[3]

  1. 1,0 1,1 1,2 Heiki Valk jt 2010, lk 49
  2. Nooska (Tallima) linnamägi. Kultuurimälestiste riiklik register
  3. 3,0 3,1 Heiki Valk jt 2010, lk 50-51, 71

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]