Noortekultuur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Noortekultuur (ingl youth culture) koondab enda alla noorte käitumismallid, hobid jms. Sinna kuuluvad ka erinevad aspektid, näiteks muusika, keel. Ilminguteks on veel traditsioonide hülgamine ja ka välimus (juuksed, riietusstiil). Tähtsaks on ka Internet, mille kaudu avaldatakse enda arvamusi ning leitakse sarnaste mõtetega indiviide. Probleemideks võivad olla konfliktid vanematega, iseenda ja eakaaslastega.

Subkultuur hõlmab sarnaseid indiviide, kellel on ühised käitumisjooned ja huvid, mis eksisteerivad suuremas kultuurigrupis, kuid ei ole dominantkultuurid. Tuntumad subkultuurid on näiteks emod, punk-kultuur, mootorratturid jms. Noortejõukude puhul rääkis esimesena subkultuurides Albert Cohen. Tema arvates tekkisid subkultuurid seetõttu, et sarnase probleemiga noored hoidsid kokku. [1]

Noortekultuuri ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Noortekultuuri kujunemine algas 18. sajandil. Esimeseks ilminguks Ameerikas võib pidada Chicago rahvastiku kiiret tõusu – 1860. aastal elas linnas u 100 000 inimest, kuid juba 1930. aastateks oli linnas elanikke 3,3 miljonit. See oli sihtpaigaks paljudele Euroopa ja ka USA immigrantidele. Sellise järsu tõusu tõttu mitmed piirkonnad getostusid, mis omakorda tõi kaasa kuritegevuse laialdase leviku. Getodes tekkis muust sotsiaalsest struktuurist lahknev käitumine, mis soodustas jõukude teket. Tavaliselt olid jõukudesse kuulujad samast rahvusrühmast ning süüdistati teisi enda probleemides, võideldi enda õiguse üle. Lisaks sellele funktsioneeriti justkui spordiklubide ja salamaailmadena, kus oli võimalik end kehtestada ja eri rolle proovida. [1]

Seos kuritegevusega tõi kaasa olukorra, kus subkultuuridest ei mõeldud hästi – neid käsitleti hälbeliste allkultuuridena. Sub-liide tähendab ‘alam, põrandaalune’. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Allaste, Airi-Alina. 2013. Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.