No wave
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2026) |
No wave on 1970. aastate lõpus New Yorgis tekkinud avangardne ja mässumeelne muusikasuund, mis oli teadlik vastureaktsioon nii popile kui ka tollasele new wave peavoolule.
Liikumine oli lühiajaline aga mõjukas, seotud punk-liikumise, kaasaegse kunsti ja eksperimentaalse filmiga. No wave'i iseloomustavad müra, atonaalsus, rütmide lõhkumine ja anti-kommertslik hoiak. See arenes kõrvuti maailmamuusikaga, olles sellest tublisti mõjutatud. No wave’ile vaadatakse kui nähtusele, mis hakkas free jazzi ning pungi, eksperimentaalse roki, minimalismi, etnomuusika ja teiste suundade omavahelise hõõrdumise tulemusel ühendama loendamatuid tendentse, mängulaade ja -võimalusi. Aina uute nimesiltide kiire siginemine: art rock, punk jazz, out music, fake jazz jne. Kõikidele erinevustele vaatamata ühendab neid stiile tõsiasi, et nende veider, ekstsentriline mäng teistest stiilidest pärit elementidega tahab välistada nende selget kategoriseerimist – näiteks no wave sõdib kõikide lainete ja moodide vastu, kuigi on samas üsna moelembene.
Väljapaistvaid no wave'i esindajaid
[muuda | muuda lähteteksti]- Altsaksofonist ja helilooja John Zorn
- kitarristid Arto Lindsay, Fred Frith ja Elliot Sharp
- trummar David Moss
- skrätšija Christian Marclay
- klahvpillimängija Wayne Horvitz
- bassist Bill Laswell