Nerva
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
|
See artikkel räägib keisrist; kunstniku kohta vaata artiklit Nerva (kunstnik). |
| Nerva | |
|---|---|
 | |
| Surmaaeg | 27. jaanuar 0098 |
Nerva (Imperator Caesar Marcus Cocceii Nerva Germanicus Augustus; sünninimi Marcus Cocceius Nerva; 8. november 30 – 27. jaanuar 98) oli Vana-Rooma keiser 18. septembrist 96 kuni surmani (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva). Ta oli esimene "viiest heast keisrist".
Nerva oli pärit silmapaistvast senaatori perekonnast ning oli abielu kaudu seotud Juliuste-Claudiuste dünastiaga. Ta oli enne keisriks saamist kahel korral konsul, 71. ja 90. aastal.[1]
Nerva oli salaja tegutsenud keisriks saamise nimel ning kui Domitianus mõrvati, haaras ta trooni. Paljud pensionile läinud riigimehed naasid tööle, et aidata Nerval impeeriumi valitseda. Nerva valitsemise üks juhtmõte oli propageerida, ja seda tegi ta oskuslikult, loobudes Domitianuse terroriseerivatest vahenditest, millega viimane kehtestas oma türannia.[1]
Tema valitsemisajal töötati välja ja viidi Itaalias läbi agraarreform ja viimane lex populi (rahvaseadus) Rooma ajaloos. Nerva valitsusele on ka omistatud alimenta loomist, mis on süsteem või fond Itaalia vaesete laste aitamiseks, kuid on võimalik, et selle töötas välja hoopis Nerva järglane Traianus.[1]
Võimu ja järglase kindlustamiseks lapsendas ja võttis oma kolleegiks Marcus Ulpius Traianuse, kes oli varem ühe Germaania provintsi kuberner. Nerva lõi sellega adoptiivkeisrite dünastia. Traianusest sai keiser pärast Nerva surma. Nerva suri loomulikku surma.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Domitianus |
Vana-Rooma keiser 96-98 |
Järgnev Traianus |