Mine sisu juurde

Nerka

Allikas: Vikipeedia
Nerka

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Lõhelised Salmoniformes
Sugukond Lõhelased Salmonidae
Perekond Idaforell Oncorhynchus
Liik Nerka
Binaarne nimetus
Oncorhynchus nerka
(Walbaum, 1792)

Nerka (Oncorhynchus nerka), on lõhelaste sugukonda kuuluv kalaliik. See kala on tuntud oma erksate kehavärvide ja lõhelaadse maitse poolest. Nerka on üks viiest Oncorhynchus perekonda kuuluvast liigist, keda leidub peamiselt Põhja-Ameerikas ja Aasia põhjaosas. [2]

Füüsiline kirjeldus

Nerka on keskmise suurusega kala, mille pikkus on tavaliselt 60–76 cm ja kaal umbes 2,7–6,8 kg. Kala näitab elu erinevates etappides silmapaistvaid värvimuutusi. [[3]]

Elukäik

Tegemis on anadroomse kalaga. Nerka sünnib mageveekogudes, enamasti kiirevoolulistes jõgedes ja ojades. Esimesed 1–3 eluaastat veedavad nad magevees, toitudes ja kasvades, enne kui rändavad ookeani. Ookeanis toituvad ja kasvavad nad edasi, kuni saavutavad suguküpsuse. Kudemise ajal on isaste keha tavaliselt erksalt punane või oranž ja neil on suurenenud kõver lõug, samas kui emased muutuvad samuti erksavärviliseks, kuid neil pole nii väljendunud muutusi. [[4]]

Tähtsus

Nerka kudemisränne ja sellele järgnev surm rikastavad magevee ökosüsteeme toitainetega, toetades kohalike taimede ja organismide kasvu. Nad pakuvad toitu paljudele organismidele, sealhulgas lindudele ja loomadele. Meres on nerka oluline saakloom suurematele mereelukatele. [[5]]

Kalandus ja majanduslik tähtsus

Nerka on oluline Põhja-Ameerika ja Aasia kalanduses. Nende liha on hinnatud tugeva maitse ja erksa lihatooni tõttu, mistõttu on nad populaarsed toiduna. Neid turustatakse laialdaselt nii värskelt kui ka külmutatult.  [[6]]

Ohud ja kaitse

Nerka on paljudes piirkondades ohustatud liik kliimamuutuste, keskkonnareostuse, elupaikade hävimise ja ülepüügi tõttu. Paljudes piirkondades on rakendatud kaitsemeetmeid, et tagada kala populatsioonide taastumine, sealhulgas kudemisalade kaitse ja kalanduse reguleerimine. [[7]]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Oncorhynchus nerka (Sockeye Salmon). Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik 2011. iucnredlist.org. Vaadatud 3.9.2024
  2. ↑ Bose, K. S.; Sarma, R. H. (27. oktoober 1975). "Delineation of the intimate details of the backbone conformation of pyridine nucleotide coenzymes in aqueous solution". Biochemical and Biophysical Research Communications. 66 (4): 1173–1179. DOI:10.1016/0006-291x(75)90482-9. ISSN 1090-2104. PMID 2.
  3. ↑ Filipsson, Karl; Syrjänen, Jukka; Huusko, Ari; Bergman, Eva; Vainikka, Anssi; Mäki-Petäys, Aki; Vehanen, Teppo; Greenberg, Larry (2024), Lobon-Cervia, Javier; Budy, Phaedra; Gresswell, Robert (toim-d), "Winter Ecology of Salmonids in Boreal Streams Under Climate Change", Advances in the Ecology of Stream-Dwelling Salmonids (inglise), Cham: Springer International Publishing, kd 44, lk 371–414, DOI:10.1007/978-3-031-44389-3_17, ISBN 978-3-031-44388-6, vaadatud 30. augustil 2025
  4. ↑ Wiesmann, U. N.; DiDonato, S.; Herschkowitz, N. N. (27. oktoober 1975). "Effect of chloroquine on cultured fibroblasts: release of lysosomal hydrolases and inhibition of their uptake". Biochemical and Biophysical Research Communications. 66 (4): 1338–1343. DOI:10.1016/0006-291x(75)90506-9. ISSN 1090-2104. PMID 4.
  5. ↑ Smith, R. J.; Bryant, R. G. (27. oktoober 1975). "Metal substitutions incarbonic anhydrase: a halide ion probe study". Biochemical and Biophysical Research Communications. 66 (4): 1281–1286. DOI:10.1016/0006-291x(75)90498-2. ISSN 0006-291X. PMID 3.
  6. ↑ Goulding, A. T.; Farrell, A. P. (2020-11). "The effect of temperature acclimation on the force-frequency relationship and adrenergic sensitivity of the ventricle of two populations of juvenile sockeye salmon". Journal of Comparative Physiology. B, Biochemical, Systemic, and Environmental Physiology. 190 (6): 717–730. DOI:10.1007/s00360-020-01299-w. ISSN 1432-136X. PMID 32770260. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  7. ↑ Schindler, Daniel E.; Scheuerell, Mark D.; Moore, Jonathan W.; Gende, Scott M.; Francis, Tessa B.; Palen, Wendy J. (2003-02). "Pacific salmon and the ecology of coastal ecosystems". Frontiers in Ecology and the Environment (inglise). 1 (1): 31–37. DOI:10.1890/1540-9295(2003)001[0031:PSATEO]2.0.CO;2. ISSN 1540-9295. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)


1. Goulding, A.T., & Farrell, A.P. (2020). The effect of temperature acclimation on the force-frequency relationship and adrenergic sensitivity of the ventricle of two populations of juvenile sockeye salmon. Springer https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32770260/

2. Pihu, E. (1979). Loomade elu. 4. kd Kalad. Tallinn. lk 65, 123, 124.https://www.vanaraamat.ee/E_Pihu_toimetaja_Loomade_elu_4_koide_Kalad_Valgus_1979_20392-7.htm

3. Carlson, S.M., & Quinn, T.P. (2007). Ten years of varying lake level and selection on size-at-maturity in sockeye salmon. ESA Journals.https://nature.berkeley.edu/carlsonlab/wp-content/uploads/2016/01/CarlsonQuinn_2007_Ecolo

4. Brett, J.R. (1978). Behavioral responses of fish to temperature and oxygen, and their role in species distribution. Limnology and Oceanography, 23(6), 1114–1120. ASLO.https://www.scirp.org/reference/referencespapers?referenceid=854609

5. Jonsson, B., & Jonsson, N. (2012). Winter survival of stream-dwelling fish in temperate and boreal zones. Reviews in Fish Biology and Fisheries, 22(2), 357–372. Springer.  https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-44389-3_17

6. Schindler, D.E., Scheuerell, M.D., Moore, J.W., Gende, S.M., Francis, T.B., & Palen, W.J. (2003). Pacific salmon and the ecology of coastal ecosystems. Ecological Applications, 13(5), 1257–1269. ESA Journals. https://esajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1890/1540-9295%282003%29001%5B0031%3APSATEO%5D2.0.CO%3B2

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nerka&oldid=6964722"