Neerukivid kassidel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Neer koosneb tuhandetest nefronitest, millest igaüks koosneb vere kapillaaridest ja torude seeriast, mille kaudu voolab filtreeritud vedelik uriini tekkimisel. Nefroni torud kanaliseeruvad kanalitesse, mille kaudu voolab uriin, nende kanalite kaudu suubub uriin neeruvaagna kaudu kusejuhasse. Neerukivid või neerukivi fragmendid võivad läbi selle torude süsteemi samuti kusejuhasse minna, põhjustades tõsiseid tüsistusi. Neerukivid häirivad uriini normaalset väljavoolu.[1]

Kui kivi läheb väga suureks või kui väiksed tükid satuvad kusejuhasse (pikka kitsasse torru, mis ühendab iga neeru kusepõiega), muutub see tõenäoliselt kassi jaoks väga valulikuks. Selle tagajärjeks võivad olla neerukoolikud, millest annavad märku kõhuvalu, halb enesetunne ja isegi oksendamine. Neer võib paisuda ja kahjustuda. Kui see peaks juhtuma, tuleks kiiresti pöörduda loomaarsti poole, kuna kuseteede takistus on eluohtlik hädaolukord, mida tuleb kindlasti ravida![2]

Sümptomid[3][muuda | muuda lähteteksti]

  • Palavik
  • Ebamugavustunne kõhus
  • Neeruvalu
  • Veri uriinis
  • Isutus
  • Oksendamine
  • Kaalukaotus
  • Apaatsus

Diagnoosimine[3][muuda | muuda lähteteksti]

Enamik kive on tavaliselt selgelt näha röntgeni- või ultrahelipildil. Kui kive näha pole, siis tehakse lisaks veel järgnevad analüüsid, mis aitavad loomaarstil panna õige diagnoosi:

  • vereanalüüs, vere keemia elektrolüütidega – neeruhaiguste ja kivide moodustumise riskitegurite testimine;
  • uriinianalüüs – uriini kvaliteet võib ennustada neeruhaigust ja aidata tuvastada bakteriaalset infektsiooni või kristalle;
  • uriinikultuur – bakteriaalse infektsiooni ja selle abil sobivaimate antibiootikumide tuvastamiseks.

Ravi[4][muuda | muuda lähteteksti]

Neerukivide ravimise põhjuseks on bakteriaalsed kuseteede infektsioonid, mis korduvad või mida ei saa eemaldada. Neerukivi täielik lahustumine võtab sageli kuid, kui mitte aastaid, kuid suuruse varajane vähenemine on hea uudis. Neerukivide lahustamine on tavaliselt operatsioonist ohutum lahendus. Operatsioone kassidele ei tehta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kevin R. Loughlin. "What causes kidney stones (and what to do)". Harvard Health Publishing, May 17, 2019. Vaadatud 29.01.2020.
  2. "Feline lower urinary tract disease". Wikipedia, 2012. Vaadatud 29.01.2020.
  3. 3,0 3,1 Dr. Celeste Clements. "Kidney Stones in Cats: What You Need to Know". Pet Health Network, 1.june 2015. Vaadatud 29.01.2020.
  4. Dr. Jennifer Coates. "Treatment Options for Bladder Stones". Pet MD, 2011. Vaadatud 29.01.2020.