Naiste male maailmameistrivõistlused 1949/1950
Naiste male maailmameistrivõistlused 1949/1950 olid naiste maailmameistrivõistlused males eesmärgiga selgitada välja maailmameister.
Valitsev maailmameister Vera Menchik hukkus teises maailmasõjas. 1947. aastas astus Nõukogude Liit Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) liikmeks. Sõjajärgsed esimesed naiste maailmameistrivõistlused korraldati aastavahetusel 1949/1950 (detsembrist jaanuarini) Moskvas. 16 osavõtjaga turniiril mängisid 4 esindajat Nõukogude Liidust, 2 esindajat Ameerika Ühendriikidest. Ülejäänud 10 kohta jagati 10 riigi vahel (Kuuba, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Taani, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Suurbritannia, Ida-Saksamaa).
NSV Liidu naiste malemeistrivõistlustel 1948/1949 võtsid osa kõik tugevamad maletajad. Võitis Olga Rubtsova, teise koha sai Jevgenija Biglova. 3.–4. kohta jagasid Valentina Belova ja Ljudmõla Rudenko. Larissa Volpert jagas 5.–6. kohta, Kira Zvorõkina 8.–9. kohta, Jelizaveta Bõkova sai 11. ja ainsana sõjaeelsetel MM-idel kaasa teinud Milda Lauberte 12. koha. Malejuhtkond valis MM-i neliku hulka arvestades varasemaid saavutusi Rubtsova, Belova ja Rudenko ja Bõkova.
MM-i turniiril ei osalenud sõjaeelsetest tugevatest maletajatest sakslannad Friedl Rinder ja Sonja Graf. Rinder tuli 1949. aastal Lääne-Saksamaa meistriks, Graf emigreerus USA-sse. Mõlemad jätkasid mängimist ja osalesid 1950. aastatel MM-i pretendentide turniiridel, kuid suurema eduta.
Turniiri lõpptulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Üle poole aja turniist juhtis prantslanna Chantal Chaudé de Silans, kuid turniiri lõpupoole väsis ja lasi Nõukogude neliku endast ettepoole. Maailmameistriks tuli Ljudmõla Rudenko, teise koha sai Rubtsova, 3.–4. kohta jagasid Bõkova ja Belova ning 5.–7. kohta Edith Keller-Herrmann, Eileen Betsy Tranmer ja Chantal Chaudé de Silans. 8. koha sai Fenny Heemskerk. Clarice Benini jäi 9. kohale.
Kõik 16 turniirist osavõtjat said 1950. aastal FIDE-lt naiste rahvusvahelise meistri nimetuse, maailmameistriks tulnud Rudenko lisaks ka rahvusvahelise meistri nimetuse.
Sealtpeale korraldati naiste maailmameistrivõistlusi sarnaselt meeste MM-i korraldusega, st MM-tsükli jooksul selgitati välja tiitlipretendent, kes mängis tiitlimatši valitseva maailmameistriga. Tsükkel hõlmas tavaliselt kolm aastat.