Mine sisu juurde

NSV Liidu meistrivõistlused males

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Alehhin, ülevenemaalise maleolümpiaadi võitja 1920. aastal. Hiljem hakati seda turniiri lugema esimesteks NSV Liidu meistrivõistlusteks
Mihhail Botvinnik, kuuekordne NSV Liidu malemeister
Mihhail Tal, kuuekordne NSV Liidu malemeister

NSV Liidu meistrivõistlused males (vene keeles Чемпионат СССР по шахматам) olid Nõukogude Liidu meistrivõistlused males. Meistrivõistluste finaalturniiri võitjast sai NSV Liidu malemeister.

Enne 1947. aastat korraldati NSV Liidu esivõistlusi ebaregulaarselt, enamjaolt iga kahe aasta tagant (1920, 1923, 1924, 1925, 1927, 1931, 1933, 1935, 1937, 1939, 1940, 1944, 1945). Alates 1947. aastast hakati meistrivõistlusi pidama igal aastal kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni (1991).

1920–1937

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal toimus Moskvas ülevenemaaline maleolümpiaad, mille kolm paremat olid Aleksandr Alehhin, Pjotr Romanovski ja Grigori Löwenfisch. Hiljem hakati seda võistlust pidama Nõukogude Liidu esimeseks maletšempionaadiks. Alehhin emigreerus 1921. aastal.

1923. aastal korraldati Petrogradis üleliiduline maleturniir-tšempionaat, kus kaks edukamat olid Romanovski ja Löwenfisch. Aasta hiljem peeti Moskvas III NSV Liidu meistrivõistlused. Võitis Jefim Bogoljubov Romanovski ees. Järgmistel meistrivõistlustel 1925. aastal Leningradis tuli Bogoljubov teist korda malemeistriks. Hõbemedali sai Löwenfisch. 1926. aastal Bogoljubov emigreerus.

1927. aastal Moskvas V NSV Liidu meistrivõistlustel jagasid esikohta Fedir Bogatõrtšuk ja Pjotr Romanovski. Mõlemad kuulutati NSV Liidu malemeistriteks.

1929. aastal Odessas võitis VI NSV Liidu meistrivõistlused Boriss Verlinski. Selle võidu eest sai ta esimeseks ametlikuks NSV Liidu suurmeistriks.

1931. ja 1933. aastal tuli NSV Liidu meistriks Mihhail Botvinnik. Aastavahetusel 1934/1935 toimunud esivõistlustel jagasid esikohta Ilja Rabinovitš ja Grigori Löwenfisch (Botvinnik osa ei võtnud). Mais 1937 tuli NSV Liidu meistriks taas Grigori Löwenfisch. Botvinnik, kes vahepeal oli võitnud rahvusvahelise turniiri Moskvas (1935), oli seotud kandidaadiväitekirja kaitsmisega ja meistrivõistlustel ei osalenud. Pärast Löwenfischi võitu Botvinnik õnnitles teda ja tegi talle ettepaneku pidada omavaheline matš[1]. Kahe nädala pärast võttis vastava otsuse vastu malejuhtkond. Matš peeti septembris ja jäi viiki 3:3. Löwenfisch kaitses meistritiitlit.

Enim kordi NSV Liidu meistriks tulnud maletajad

[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmekordne NSV Liidu malemeister Paul Keres