NEET-noored

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

NEET-noored on noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel (NEET ‒ not in education, employment or training ‒ mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored).

1980. aastate algul muudeti Suurbritannias sotsiaaltoetuste süsteemi, mille tulemusel jäid enamus 16–18-aastastest noortest ilma võimalusest töötutele mõeldud teenustest ja toetustest. Sellest sai alguse ja tekkis NEET-noorte kontseptsioon ja termin. Tehtud uuringutest selgus, et osa 16–18-aastastest ei õpi ega tööta ehk neil ei ole ühtegi noortele omast sotsiaalset staatust[1].

2011. aasta Eurofondi analüüsi kohaselt moodustasid NEET-noored Eestis 14,9% 15–29-aastasest rahvastikust. Majanduskeskkonnas toimunud muutused on mõjutanud noorte töövõimalusi, seetõttu on NEET-noorte osakaal Eestis viimase kümmekonna aasta jooksul olnud muutlik (Kasearu & Trumm, 2013)[1]. Noote mittetöötamine ja kooliskäimine tõstatab mitmeid sotsiaalseid probleeme ja see grupp nõuab ühiskonnas järjest enam tähelepanu. Eurofondi uuringu järgi on selliste noorte arv hinnanguliselt üle 40 000. Nende hulka kuuluvad nii töötud, perekondlike kohustustega noored, mitteametlike juhutööde tegijad, vabatahtlikud kui ka liikumis- ja vaimupuudega isikud[2].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus on üks oluline NEET-noori eristav tegur. Madala hariduse negatiivne mõju aja jooksul suureneb. Põhiharidusega on selgelt suurem risk kuuluda NEET-noorte hulka ja seda peamiselt seoses raskustega tööturul püsimisel[1]. Euroopa Liidus on peamine varakult haridustee katkestamise põhjus enamasti ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust. Eesti noorte edu koolis mõjutab sotsiaal-majanduslik taust vähem kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides[3].

Enneaegse õpingute katkestamise riskid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vale sõpruskonna tekkimine ja koolikohustuse eiramine
  • Kooli- ja õpikeskkonna sobimatus ja mittetoetav suhtumine
  • Sotsiaalsed probleemid vanematekodus
  • Lapse sünd

Euroopa Liidu "Noortegarantii" projekt[muuda | muuda lähteteksti]

Võitlemaks NEET-noorte probleemiga on Euroopa Liidus loodud projekt "Noortegarantii" (Youth Guarantee), mis on algatatud Euroopa Komisjoni poolt. Eestis vastutavad noortegarantii rakendamise ja haldamise eest Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium (Noortegarantii, 2014)[2]. Noortegarantii eesmärk on tagada, et alla 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise. Noortegarantiid toetavad laiemad valdkondlikud strateegiad ja arengukavad: "noortevaldkonna arengukava 2014-2020 ja Elukestva õppe strateegia 2020 sisaldavad mitmeid noortegarantiid toetavaid eesmärke ja tegevusi"[2].

Projekti sõnastus[muuda | muuda lähteteksti]

"Noortegarantii, lähtudes 2013. aasta aprillis vastu võetud EL Nõukogu soovitusest, tagab riikliku kava alusel kuni 25-aastasele noorele teenused, mida kasutades on noorel võimalus jõuda nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või koolist lahkumist tagasi kooli, õpipoisiõppesse, kvaliteetsele praktikakohale või sobiva tööpakkumiseni."[4]

NEET-noore staatus võib olla nii lühiajaline kui ka pikaajaline, see sõltub näiteks noore isiklikest hinnangutest, ellusuhtumisest ja motivatsioonist. Riiklik haridusalaste uuringute sihtasutus – (National Foundation for Educational Research) analüüs on kategoriseerinud NEET-noored kolme eristavasse rühma:

  • Avatud õppimisele (open to learning NEET) – need noored võivad suure tõenäosusega suunduda lühiajaliselt taas õppima
  • Otsustamata (undecided and NEET) – neil puudub huvi, nad pole rahul pakutavate võimalustega, neil puuduvad ka oskused ja vajalik tugi, et planeerida oma tulevikku
  • Püsiv (sustained NEET) – sellel grupil on tõenäoliselt olnud koolis negatiivsed kogemused, kodune olukord halb (töötud vanemad, terviseprobleemid)

Olukorra põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Osad NEET-noored ei ole selles olukorras vabatahtlikult, osad sunniviisiliselt. Tavaliselt võib NEET-noort mõjutada mitu erinevat asjaolu ja põhjust, miks ta on sellises olukorras[1].

NEET-noorte staatusest väljatulemise võimalikud takistused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mugandumine ja elustiili omaksvõtt (nt juhutööd võimaldavad paindlikku elustiili)
  • Hirm ja ebakindlus muudatuste ees, mis on seotud vähese teadlikkusega oma võimalustest ning toetustest ja teenustest
  • Süsteemist tulenevad struktuursed barjäärid (nt hirm, et töötuna arvelevõtmine ei võimalda jätkata mitteametliku teenistust)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]