Mine sisu juurde

Mátra

Allikas: Vikipeedia

Mátra ehk Mátra mäed ehk Mátra massiiv on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris. See on osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust. Kulgeb ida-lääne suunas, põhjanõlvad on järsud, lõunanõlvad lauged. Kõrgus kuni 1015 meetrit (Kékes).

Mátrast itta jääb Bükk, läände Cserhát. Suurim asula mäestikus on Gyöngyöse linn.

Piirkond on tähtis endine vulkaaniline piirkond. See kujunes Pannoonia merre vulkaanilise saarena; peamiseks vulkaaniliseks kivimiks selles piirkonnas on trahhüüt. Mäestiku lõunapoolsetel nõlvadel esineb rüoliiti, marglit ja lössi, seal kasvatataeks viinamarju (põhiliselt muscat ja traminer) ja toodetakse veini.

Galyatetős asuvas Kékestető meteoroloogiajaamas teostatakse pidevaid vaatlusi aastast 1925. Jaama asukoht mägises piirkonnas on taganud selle, et sealt pärineb rohkeim ilmarekordeid kui teistest Ungari meteoroloogioajaamadest.[1]

Sealsete maastike kaitseks on loodud Mátra maastikukaitseala, mis allub Büki rahvuspargile. [2]

Mäestiku põhjanõlvadel esineb ka miotseenieelseid kivimeid, mis Mátra lõunapoolsemas osas on piirkonna vajumise järel nooremate kivimite alla mattunud. Seal võib leida nii Permi ajastu lubjakivisid, Mesosoikumi basalti kui ka Triiases moodustunud lubjakivi, radiolariiti ja argilliiti.

Mátras esinevad ka Oligotseenist pärinevad settekivimid (savi ja mergel), mille vahel esineb kihiti tuffi. Selle päritolu pole aga teada; see võib olla seotud kohaliku vulkanismiga, kuid võib pärineda ka kaugemalt. Ka Miotseeni algusest pärineb settekivimeid, sealhulgas liivakivi.

Suur osa mäestiku kivimeist on Miotseenis tekkinud vulkaanilised kivimid. Suur osa sealsetest vulkaanidest purskasid andesiiti; andesiitset päritolu tuffi esineb ka Mátras. Andesiitne laava muutus andesiidiks vahevööd läbides ja sealseid kivimeid lahustades, ent säilitas algse basaltse laava voolavuse ja moodustas laavakatteid. Teine oluline laavatüüp oli kaltsiumirikas laava. Happelisema laavaga kaasnes plahvatuslik vulkanism ja datsiitse päritoluga tufi teke, kuigi plahvatustes tekkinud kaldeerade asukohad pole tänapäeval kindlat tuvastatavad. Hiljem kujunesid seal savikad lubjakivid, aktiivsema vulkanismi lakkamise järel esines seal üksikuid rüoliitset laavat purskavaid vulkaane.[3]

Kõvad andesiitsed laavakatted hoidsid mäestiku kõrgemaid kohti kulumisest ja panid aluse sealsete tippude tekkele.

Sealse vulkanismi põhjustas Tisza-Daakia ja ALCAPA mikrolaamade kokkupõrge, millega ei kaasnenud subduktsiooni, ja nende pöörlemisest tekkinud pinged.

Vulkanism on pannud aluse mitmetele maagileiukohtadele, samas kui Pannoonia mere aladel tekkisid pruunsöe lademed.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]