Muusikavormide loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on loetletud muusikavorme.

Muusikavormide alfabeetiline loend[muuda | muuda lähteteksti]


# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y




Muusikavormide süstemaatiline loend[muuda | muuda lähteteksti]

Üheosalised vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtvormid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtvormid on vormid, kus muusikateos pannakse kokku väikestest selgepiirilistest üksustest. Neid üksusi tähistatakse kas kirjatähtede või eriliste nimetustega (sissejuhatus, ekspositsioon, refrään, repriis, kooda jne)

  • Stroofiline ehk värssvorm – kasutatakse tavaliselt lauludes, seisneb ühe meloodiakujundi või viisijupi kordamisel mitmeid kordi (AA...). Korduvaid meloodiakujundeid nimetatakse stroofideks või värssideks.
  • AB-vorm – koosneb kahest perioodist, mis järgnevad üksteisele ja mida tavaliselt ka korratakse (AABB).
  • Ahelvorm – AB-vormi edasiarendus, kus on lisatud veel perioode (ABCD). Ka neid tihti korratakse (AABBCCDD)
  • ABA-vorm – koosneb kolmest perioodist, kusjuures kolmas sarnaneb täielikult esimesega.
  • Rondovorm – koosneb nn refräänist, mis pidevalt kordub, ja üksteisest erinevatest osadest, mis on refräänide vahel (ABACADAEA).
  • Lauluvorm – üks kõige tihedamini kasutatavatest vormidest levimuusikas (AA B AA B A...), kus viimast osa korratakse mitmeid kordi. Sellel vormil võivad olla teatud variatsioonid, nagu näiteks AA B AA B C A... või AA B AA B C D A... Seda vormi kasutatakse ka näiteks šansoonide, kantsoonide, ballaadide, hümnide, aariate jne komponeerimiseks.

Arenduslikud vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Arenduslikes vormides on teos vormitud väikestest motiividest, mida on erinevatel viisidel kombineeritud ja töödeldud. Tavaliselt toetub kogu arendus sümmeetrilisele, kaaretaolisele struktuurile.

  • Sonaadivorm e sonaat-allegro vorm – on rajatud ABA-vormi põhimõttel, kuid osi nimetatakse ekspositsioon, töötlus ja repriis.

Variatsioonilised vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Variatsioonivorm – aluseks on teema (mis ise võib olla mõnes lühivormis, nt AB-vormis), mida korratakse ja varieeritakse igal korral (AA1A2A3A4A5A6)

Homofoonilised vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  • periood
  • kaheosaline lihtvorm (AB-vorm)
  • kaheosaline repriisiga vorm (ABA-vorm)