Muusikavormide loend
Siin on loetletud muusikavorme.
Muusikavormide alfabeetiline loend[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikavormide süstemaatiline loend[muuda | muuda lähteteksti]
Üheosalised vormid[muuda | muuda lähteteksti]
Lihtvormid[muuda | muuda lähteteksti]
Lihtvormid on vormid, kus muusikateos pannakse kokku väikestest selgepiirilistest üksustest. Neid üksusi tähistatakse kas kirjatähtede või eriliste nimetustega (sissejuhatus, ekspositsioon, refrään, repriis, kooda jne)
- Stroofiline ehk värssvorm – kasutatakse tavaliselt lauludes, seisneb ühe meloodiakujundi või viisijupi kordamisel mitmeid kordi (AA...). Korduvaid meloodiakujundeid nimetatakse stroofideks või värssideks.
- AB-vorm – koosneb kahest perioodist, mis järgnevad üksteisele ja mida tavaliselt ka korratakse (AABB).
- Ahelvorm – AB-vormi edasiarendus, kus on lisatud veel perioode (ABCD). Ka neid tihti korratakse (AABBCCDD)
- ABA-vorm – koosneb kolmest perioodist, kusjuures kolmas sarnaneb täielikult esimesega.
- Rondovorm – koosneb nn refräänist, mis pidevalt kordub, ja üksteisest erinevatest osadest, mis on refräänide vahel (ABACADAEA).
- Lauluvorm – üks kõige tihedamini kasutatavatest vormidest levimuusikas (AA B AA B A...), kus viimast osa korratakse mitmeid kordi. Sellel vormil võivad olla teatud variatsioonid, nagu näiteks AA B AA B C A... või AA B AA B C D A... Seda vormi kasutatakse ka näiteks šansoonide, kantsoonide, ballaadide, hümnide, aariate jne komponeerimiseks.
Arenduslikud vormid[muuda | muuda lähteteksti]
Arenduslikes vormides on teos vormitud väikestest motiividest, mida on erinevatel viisidel kombineeritud ja töödeldud. Tavaliselt toetub kogu arendus sümmeetrilisele, kaaretaolisele struktuurile.
- Sonaadivorm e sonaat-allegro vorm – on rajatud ABA-vormi põhimõttel, kuid osi nimetatakse ekspositsioon, töötlus ja repriis.
Variatsioonilised vormid[muuda | muuda lähteteksti]
- Variatsioonivorm – aluseks on teema (mis ise võib olla mõnes lühivormis, nt AB-vormis), mida korratakse ja varieeritakse igal korral (AA1A2A3A4A5A6)