Mustand:Toetav intervjueerimine
Toetav intervjueerimine (inglise keeles supportiv interviewing) on lähenemisviis, mis iseloomustab ajakirjanduses kasutatavaid intervjueerimise tehnikaid uudisintervjuu kolme alatüübi puhul. Selle lähenemisviisi alla mahuvad ekspert-, kogemus- ja ühendusintervjuudes kasutatavad intervjuu juhtimise tehnikad.
.jpg)
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Termin „toetav intervjueerimine“ on mitmetahuline. Ühest küljest väljendab see intervjuus kui protsessis intervjueeritava toetamise olulisust eesmärgiga julgustada teda vabalt, sujuvalt ja sügavuti teemat avama. Põhjalik teemakäsitlus, mida intervjueeritava abistamine soodustab, toetab omakorda auditooriumi vajadust ja soovi saada võimalikult mitmekülgset ja põnevat teavet ning suurendab edaspidi nii auditooriumi kui ka potentsiaalsete intervjueeritavate usaldusväärsust ajakirjaniku vastu. Lisaks võimaldab toetav intervjueerimine hoida ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel intervjuu ajal sellist suhet, mis aitab säilitada ka hilisema positiivse omavahelise kontakti.
Ajakirjaniku positsioon toetavas intervjuus[muuda | muuda lähteteksti]
Toetavate intervjuude puhul on ajakirjanikel võimalus olla empaatiline kannatlik ja mõistev kuulaja, kes saab oskuslike verbaalsete ja mitteverbaalsete võtete abil luua õhustiku, mis võimaldab intervjueeritaval mugavalt ja avatult vestelda, jagada selgitusi, emotsioone ja kogemusi. [1] [2] [3]
Kehtiva klassifikatsiooni [4] alusel eristatakse nelja uudisintervjuude alatüüpi:
- ekspertintervjuud
- kogemusintervjuud
- ühendusintervjuud
- vastanduvad intervjuud.
Neist neljas, vastanduv intervjuu, on pälvinud enim uurijate tähelepanu ega kuulu toetavate intervjuude alla. Toetava intervjuu alla kuuluvad ekspert-, kogemus- ja ühendusintervjuud erinevad vastanduvast intervjuust ajakirjaniku rolli, intervjuu eesmärgi ja selle saavutamiseks rakendatavate tehnikate poolest [5]. Kõige olulisem nüanss, mis eristab ajakirjaniku küsitlemisstiili vastanduvas ja teist tüüpi intervjuudes, on intervjueeritava abistamise või toetamise määr. Kui vastanduvas intervjuus on ajakirjanik justkui kohtunik, neljanda võimu jõuline esindaja ja intervjueeritava vastutusele võtja, kes hoiab teadlikult intervjueeritavale vastandudes pinget õhus ja püüab säilitada oma objektiivsust [6] [7] [8], siis toetavates intervjuudes on ajakirjanik pigem lihtsustaja, selgitaja, vahendaja või "tõlkija", kes püüab intervjueeritavat teema avamisel toetada.
Toetava intervjueerimise tehnikad[muuda | muuda lähteteksti]
Toetava intervjueerimise tehnikad tulenevad suurel määral interpersonaalse kommunikatsiooni teooriast ja psühholoogiast. Toetav intervjueerimine hõlmab järgmiseid tehnikaid:
- aktiivne kuulamine (peegeldamine, ümbersõnastamine, tagasisidestamine, mitteverbaalsed väljendused)
- vestluse alustamine
- vestluse juhtimine
- vestluse lõpetamine
- fookuse hoidmine
- võimu positsiooniga arvestamine
- küsitlemine.
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Toetavad intervjuud ümbritsevad inimesi kõikjal. Neid võib kuulda hommikul raadiost, jälgida päevasel ajal meediast või vaadata õhtul uudistesaates. Näidetena võib nimetada otse-eetris toimuvaid intervjuusid teadlastega, kes aitavad selgitada mõne viiruse mõju inimorganismile; äsja võistlusdistantsi lõpetanud tippsportlase välkintervjuud võistluspaigast
või korrespondendi vahetut olukorra kirjeldust kohaliku saatkonna eest.
- ↑ Adams, S. ja Lee-Potter, E. (2017). Interviewing for journalists. London: Routledge.
- ↑ Brundage, S. B., Graap, K., Gibbons, K. F., Ferrer, M. ja Brooks, J. (2006). Frequency of stuttering during challenging and supportive virtual reality job interviews. Journal of fluency disorders, 31(4), 325–339. doi:10.1016/j.jfludis.2006.08.003R
- ↑ Skinner, D., Gasher, M. J. ja Compton, J. (2001). Putting theory to practice: A critical approach to journalism studies. Journalism, 2(3), 341–360. doi:10.1177/146488490100200304
- ↑ Montgomery, M. (2008). The discourse of the broadcast news interview: A typology1. Journalism Studies, 9(2), 260–277. doi:10.1080/14616700701848303)
- ↑ Montgomery, M. (2010). Rituals of personal experience in television news interviews. Discourse & Communication, 4(2), 185–211
- ↑ Hutchby, I. (2005). “News Talk: interaction in the broadcast news interview”. S. Allan, (toim), Journalism: critical issues, (lk 210–223), Buckingham: Open University Press.
- ↑ Rendle-Short, J. (2007). Neutralism and adversarial challenges in the political news interview. Discourse & Communication, 1(4), 387–406
- ↑ Tolson, A. (2006). Media Talk: Spoken Discourse on TV and Radio. Edinburgh: Edinburg University Press