Taastav põllumajandus
Taastav põllumajandus on loodust hoidev integreeritud põllupidamise viis, kus mulla häirimist ja keemiliste sisendite koguseid vähendades ning orgaanilisi sisendeid suurendades saavutatakse suurem hektari kasumlikkus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.[1]
Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Mulla tervise parandamine
Üheks tähtsamaks eesmärgiks on säilitada mulla tervist. Selleks võiks vähendada kündmist ja harrastada minimeeritud harimise praktikaid. Samuti vähendatakse kemikaalide jõudmist mulda, mis omakorda suurendab mikroorganismide arvukust mullas ja looduslikku mitmekesisust. Mineraalväetised asendatakse orgaaniliste väetistega.[2]
Huumusbilansi suurendamine
Orgaaniliste väetistega saab suurendada mulla huumuse sisaldust ja õiget külvikorda kasutades on võimalik huumusbilanss hoida neutraalsena või isegi positiivsena. Võimalikult palju võiks vältida mustkesa. Elustaimestik põllul aitab siduda lämmastikku ning ka teisi toitaineid, mis mõjuvad järgnevatele taimedele soodsalt.[2]
Puhtam keskkond
Peamine eelis seisneb loodusega koostöös. Kui mulla bioloogiline osakaal suureneb, on taimedel võimalik mullast rohkem toitaineid ammutada. See vähendab väetiste vajadust.[1]
Mulla bioloogilise osakaalu suurendamine tõstab järk-järgult mulla süsinikusisaldust, sidudes õhust süsihappegaasi. Süsiniku sidumine mulda aitab oluliselt kaasa ka kliimasoojenemise vastu.[1]
Suurem süsinikusisaldus parandab mulla mikrobioloogilist elurikkust ning taimedele toitainete kättesaadavust ja omastamist.[1]
Kasutamispraktikad[muuda | muuda lähteteksti]
Minimeeritud harimine või otsekülv
Mulla kündmise või harimise käigus struktuur halveneb, mis soodustab erosiooni.[3]
Aastaringne taimkate põllul
Hoides põldu pideva taimkatte all paraneb mulla tervis. Peale põhikultuuri koristust külvatakse vahekultuur, mis kaitseb erosiooni eest, takistab toitainete leostumist ja vähendab vee aurumist.[3]
Kultuuride mitmekesistamine
Monokultuuride kasvatamine kurnab mulda ja laseb kahjuritel, taimhaigustel ning umbrohtudel vohada. Külviplaanis kultuure mitmekesistamine aitab vähendada umbrohtumist, taimhaiguseid ja kahjureid. Õhust lämmastiku siduvad liblikõelised langetavad mineraalväetiste vajadust.[3]
Täppis orgaaniline- ja mineraalväetamine
Aitab vähendada väetise koguseid, kasutades mullasensoreid ja saagikaarte, mis annavad täpsema ülevaate toitainete vajadusest.[3]
Loomapidamise sidumine taimekasvatusega
Aitab kaasa põldude väetamisele ja suurendada huumusvaru, kasutades loomapidamises tekkinud sõnnikut.[3]
Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Taastava põllumajanduse tulemused varieeruvad suuresti ettevõtte juhtimistavadest ning ka asukohapõhistest eripäradest. Uuringud näitavad küll kasulikku mõju keskkonnale ja mullale, aga lõpuks jääb otsus teha põllumehel endal. Arvesse tuleb võtta oma majanduslikku võimekust, tasuvust ning ka teisi näitajaid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 tegevjuht, KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu (26. veebruar 2024). "Kuidas taastav põllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest?". Põllumehe Teataja. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 Cusworth, George; Garnett, Tara (21. juuni 2023). "What is regenerative agriculture?". DOI:10.56661/2d7b8d1c.
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend); kontrolli parameetri|doi=väärtust (juhend) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "What is regenerative agriculture? | Syngenta Group". www.syngentagroup.com (inglise). Vaadatud 26. märtsil 2024.