Mustand:Maamagnetism

Maamagnetism on Maa magnetvälja uurimine. Esmakordselt tunnistati Maa loodusliku magneti omadusi Vana-Kreekas ja Vana-Hiinas. Loodusteaduste valdkonnana kujunes see välja 19. sajandi alguses. Selle olulised arendajad olid William Gilbert ja Carl Friedrich Gauss.

Tähtsus

Maa magnetvälja kaudu uuritakse Maa sisemust ja Maa-lähedase kosmose keskkonna dünaamikat. Maamagnetilisi andmeid rakendatakse geofüüsikaliseks kaardistamiseks, maavarade uurimiseks, riskide maandamiseks ja muudel praktilistel otstarvetel. Kompassid ja GPS-seadmed määravad kindlaks Maa magnetvälja suuna. Maa magnetvälja mõõtmised võimaldavad leida ja kaardistada arheoloogilisi paiku. Maamagnetism on tänapäeval üks väheseid infoallikaid, mille abil saadakse teadmisi Maa sügavikust, mis on otsesele vaatlusele kättesaamatu. Seismoloogia ja ülikõrge temperatuuri ja rõhu katsed on ainsad meetodid, mis võimaldavad teha kogemuslikke järeldusi Maa vahevöö ja südamiku kohta.

Ajalugu

Maamagnetvälja esmaesituse matemaatilisel kujul tegi saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss. Ta suutis prognoosida maamagnetiliste pooluste asukohti – punkte, kus kõige paremini asetsev dipooli telg lõikab Maapinda. Põhja- ja lõunapooluse magnetpooluse asukohti ei ole aga nii lihtne välja arvutada ja need sõltuvad olemasolevate kaartide ekstrapoleerimisest. Magnetpooluste asukoht pakkus polaaralade varajastele uurijatele märkimisväärset huvi. William Gilbert tegi esmalt kindlaks, et Maa magnetväli pärineb Maa seest. Kui Gilbert märkas, et magnetilised jõud tekitavad ringliikumist,  hakkas ta seostama magnetismi Maa pöörlemisega. See viiski ta avastuseni Maa enda magnetismist ja andis maamagnetismi teadusharule teadusliku aluse.