Muda, muri ja mura

Allikas: Vikipeedia

Muda, muri ja mura on jaapanikeelsed timmitud ehk kulusäästliku tootmise terminid, milles keskendutakse tootmises olevatele põhilistele kõrvalekalletele, et tootlikkust efektiivsemaks muuta[1].

Muda[muuda | muuda lähteteksti]

Muda − väärtust mittelisav tegevus ehk raiskamine. Tegevused, mis pikendavad tootmisaega ja tekitavad klientidele ootamatuid kulusid, peetakse muda’ks.[2] Raiskamise tõttu on raske rakendada täppisajastussüsteemi, sest see eeldab tootmises ainult vajaminevate vahendite kasutamist[3].

Muda’t on kahte tüüpi: esimene koosneb tegevustest, mida kohe elimineerida ei saa, ja teine tegevustest, mida on võimalik kaizen’i abil eemaldada[4].

Esimest tüüpi muda võib olla näiteks mitmekordne auto värvimisoperatsioon. Tootjad pole suutnud leida viisi, kuidas ühekordse värvimisega tagada kõrgekvaliteedilist viimistlust ja seetõttu ei saa muda’t ruttu kõrvaldada. Teine tüüp on näiteks toodete ja varude liigne liikumine protsesside vahel – kaizen’i abil saab ebakõla eemaldada, kui tootmispaigutust tõhusamaks muuta.[4]

Tootmises esineb kõige enam järgmisi raiskamisviise[5]:

  • ületootmine;
  • ootamine;
  • liigne transport;
  • üle töötlemine;
  • liigne laovaru;
  • liigutused;
  • defektid;
  • töötajate kasutamata oskused ja ideed.

Muri[muuda | muuda lähteteksti]

Muri – ülekoormatus. Masinalt, protsessilt või inimeselt oodatakse mingi pikema aja jooksul rohkem, kui tal tegelikult on võimalik anda[4]. Töölised peavad kandma raskeid esemeid, tegema ohtlikke ülesandeid ja tavapärasest kiiremini töötama, tekitades töötajates stressi ja vähendades nende töövõimekust[3][6]. Protsessi ülekoormamise tõttu ei jõuta lõpuks tähtaegu täita[7].

Muri on põhjustatud põhiliselt kolmest tegurist[3]:

  • töökoha halb planeering – töötajad peavad oma töö sooritamiseks tarbetu liikumise tõttu rohkem vaeva nägema;
  • standardiseerimata töö – probleemid visuaalse juhtimisega (5s meetod), ebaselged juhised, vähene suhtlus ja teabe olemasolu, masinatel puudub hooldussüsteem ja käsitsemise õpetus;
  • mura – tootmismahu kõikumine.

Muri’t saab vähendada tööpõhimõtete standardiseerimisega. Selleks on vaja tootmises määratleda ühtsed tingimused või väljundid.[6]

Mura[muuda | muuda lähteteksti]

Mura − ebatasasus. Tuleneb korrapäratust tootmise ajakavast või tellimustest, mis pole alati sama mahuga. Seetõttu on vahel tootmises töid ja tellimusi rohkem kui töölisi, mõnikord aga vastupidi. Ebaühtlase tootmise puhul tuleb töölisi ja töövahendeid varuda nii, et toota saab ka täisvõimsusel – isegi, kui keskmine tootmistase on madalam.[7]

Mura’t on vajalik teadvustada, sest tootmismahu varieerumine võib põhjustada muri ja muda[3]:

  • muri – tootmisajakava kõrged kõikumised ja ebaühtlane töötempo põhjustavad inimeste ja masinate ülekoormamist. Pidevad muutused avaldavad survet, vähendavad töötajate tõhusust, suurendavad masina rikkeid ja põhjustavad pikki ooteaegu;
  • mudamura avaldab enim mõju ületootmisele. Et kaitsta ettevõtet ebatasasusest põhjustatud probleemide eest, toodetakse rohkem kui vaja. Ületootmine põhjustab samuti teisi raiskamisi.

Ebatasasust saab kõrvaldada juhtkond õige planeerimise ja töötempo ühtsustamise kaudu[4]. Mura vältimiseks kasutatakse täppisajastussüsteemi, mis põhineb tõmbemeetodil, minimaalsel laoseisul ning tootmisprotsessi varustamisel õigete osadega õigel ajal õiges koguses ja õiges kohas[6].

Kokkuvõtteks[muuda | muuda lähteteksti]

Et rakendada tootmises kulusäästlikku mõtteviisi, tuleb kõiki kõrvalekaldeid kontrollida, juhtida ja seejärel tootmises vähendada. Paraku on ülekoormatust ja ebatasasust raske eemaldada, sest tavaliselt keskendutakse ainult raiskamise elimineerimisele.[8] Tootmises peavad olema standardid, tasakaal ja ühene mõistmine. Need on abiks meeskonnapõhisele tööle, paralleelse vooluga tootmisele ja kliendi tahtele keskendumisele.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Leanway". Vaadatud 18.04.2018.
  2. Morgan, James M; Liker, Jeffrey K (2006). The Toyota Product Development System. New York: Productivity Press. Lk 74.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Pieńkowski, Maciej (detsember 2014). "Waste measurement techniques for lean companies" (PDF). Vaadatud 18.04.2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Kulusäästliku mõtlemise terminite inglise - eesti ja eesti - inglise seletav sõnastik" (PDF). Lk 27. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. märts 2017. Vaadatud 18.04.2018.
  5. Jeffrey K, Liker (2004). The Toyota Way. CWL Publishing Enterprise, Inc. Lk 28-29.
  6. 6,0 6,1 6,2 Juran, Joseph M.; De Feo, Joseph A. "Juran's quality handbook" (PDF). Lk 330. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2018. Vaadatud 18.04.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. 7,0 7,1 Morgan, James M; Liker, Jeffrey K (2006). The Toyota Product Development System. New York: Productivity Press. Lk 75.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. Morgan, James M; Liker, Jeffrey K (2006). The Toyota Product Development System. New York: Productivity Press. Lk 76.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. Juran, Joseph M.; De Feo, Joseph A. "Juran's quality handbook" (PDF). Lk 331. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2018. Vaadatud 18.04.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]