Mitrofan Grekov
Mitrofan Grekov | |
---|---|
Mitrofan Grekov | |
Sünninimi | Mitrofan Pavlovitš Martõštšenko |
Sündinud |
15. juuni 1882 Šarpajevka, Doni Väe oblast (tänapäeval Tarassovski rajoon, Rostovi oblast) |
Surnud |
27. november 1934 (52-aastaselt) Sevastopol, Krimmi ANSV |
Rahvus | venelane |
Haridus | Keiserliku Kunstide Akadeemia juures asuv Kõrgem Kunstikool |
Tegevusala | maalikunstnik |
Mitrofan Borissovitš Grekov (vene keeles Митрофан Борисович Греков, kuni 1911. aastani Mitrofan Pavlovitš Martõštšenko, vene keeles Митрофан Павлович Мартыщенко; 15. juuni (vkj. 3. juuni) 1882 Šarpajevka, Doni Väe oblast (tänapäeval Tarassovski rajoon, Rostovi oblast) – 27. november 1934 Sevastopol, Krimmi ANSV) oli vene maalikunstnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mitrofan Grekov oli pärit kasaka perekonnast. Ta õppis aastatel 1898–1903 Odessa Kunstikoolis Kiriak Kostandi juures ja 1903–1911 Keiserliku Kunstide Akadeemia juures asuvas Kõrgemas Kunstikoolis Ilja Repini ja Franz Roubaud' juures. 1912. aastal kutsuti ta sõjaväeteenistusse. Esimese maailmasõja ajal oli Saksa rindel. 1917. aastal demobiliseeriti haiguse tõttu. Seejärel elas ta mõnda aega Novotšerkasskis, kus töötas õpetajana. 1920. aastal astus ta vabatahtlikult Punaarmeesse, teenis Esimeses ratsaarmees. 1925. aastal astus Grekov Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsiooni. Alates 1931. aastast elas Grekov Moskvas.[1]
Mitrofan Grekov suri 27. novembril 1934 Sevastopolis, kus ta parasjagu töötas panoraam-maali "Perekopi ründamine" kallal. Ta on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.[2]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Mitrofan Grekov oli üks esimesi ja silmapaistvamaid lahingumaalijaid nõukogude kunstis. Tema looming kujutas endast üleminekuetappi 19. sajandi realistliku kunsti ja sotsialistliku realismi vahel. Grekovi lahingumaale iseloomustavad dünaamilisus, selge kompositsioon ja detailitäpsus.[3] Grekov maalis ka dioraame ja panoraam-maale.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
"Esimese ratsaarmee pasunapuhujad" (1934)
-
"Tatšanka" (1925)
-
"Rootslaste rünnak Jaroslavli tragunite vastu Erastvere küla juures 29. detsembril 1701" (1914)
-
"Denikinlaste relvitustamine" (1933)
-
"Teel Tsaritsõnisse" (1934)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Греков Митрофан Борисович ARTinvestment. Vaadatud 20. oktoobril 2024
- ↑ Кони, люди и загадки казака Митрофана Грекова Российское казачество, 14. juuni 2024. Vaadatud 20. oktoobril 2024
- ↑ Митрофан Греков: биография, батальные картины Very Important Lot. Vaadatud 20. oktoobril 2024