Mina, robot (film)

Allikas: Vikipeedia
"Mina, robot"
"I, Robot"
Žanr ulme, põnevik, düstoopia, märul
Režissöör Alex Proyas
Stsenarist Jeff Vintar, Akiva Goldsman
Helilooja Marco Beltrami
Peaosades Will Smith
Monteerija Richard Learoyd,
Armen Minasian,
William Hoy
Produtsent Laurence Mark, John Davis, Topher Dow, Wyck Godfrey
Filmistuudio Davis Entertainment,
Overbrook Entertainment
Levitaja 20th Century Fox
Aasta 2004
Esilinastus 15. juuli 2004
Kestus 115 minutit
Riik Ameerika Ühendriigid
Keel inglise
Eelarve 120 mln USA dollarit
Piletitulu 347 234 916 USA dollarit

"Mina, robot" on Alex Proyase lavastatud düstoopiline ameerika ulme- ja märulifilm. Filmi stsenaariumi kirjutasid Jeff Vintar ja Akiva Goldsman. See oli inspireeritud Isaac Asimovi jutukogust "Mina, robot". Peategelane on uurija Del Spoonerit mängiv Will Smith. Kaasa teevad ka Bridget Moynahan, Bruce Greenwood, James Cromwell, Chi McBride, Alan Tudyk ja Shia LaBeouf.

"Mina, robot" linastus Ameerikas 16. juulil 2004, Austraalias 22. juulil 2004, Suurbritannias 6. augustil 2004 ning ülejäänud riikides 2004. aasta juuli ja oktoobri vahel. Filmi eelarve oli 120 miljonit USA dollarit ning see teenis üle maailma 347 miljonit dollarit. Film sai positiivse vastukaja osaliseks: kiideti stsenaariumi, visuaalseid efekte ja näitlemist. "Mina, robot" oli nomineeritud 2004. aasta parimate visuaalsete efektidega filmi Oscarile, kuid kaotas filmile "Ämblikmees 2".

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2035 on inimesi teenivad robotid planeedil Maa täiesti tavalised. Inimesed on robotitest sõltuvuses ja varsti on planeedil üks robot iga viie inimese kohta. Inimesed on robotite laialdase kasutuselevõtuga kehtestanud neile kolm põhireeglit, millest nad ei tohi iial üle astuda. Roboteid mitteusaldav politseinik Del Spooner kutsutakse uurima USRi robotite arendusprogrammi juhi Dr. Alfre Lanningu mõrva. Kõik peavad seda enesetapuks, aga Spooner seab ootamatult peamiseks kahtlusaluseks roboti, kes käitub väga ebatavaliselt. Ta hakkab Spoonerile kinnipidamisel vastu ja rikub oma käitumisega kõiki kolme põhireeglit. Lisaks näitab ta ülekuulamisel välja emotsioone ja palub end kutsuda Sonnyks. Keegi ei usu Spoonerit ja peavad tema teooriat, et robot võiks tappa inimese hullumeelseks. Spooner hakkab Lanningu mõrva edasi uurides aimama, et tal võib olla õigus, ning roboteid ei saa tõepoolest lõpuni usaldada...

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]