Michel Aoun

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib poliitikust ja sõjaväelasest; piiskopi kohta vaata artiklit Michel Aoun (piiskop).

Michel Aoun
ميشال نعيم عون‎
14. Liibanoni president
Ametis
Ametisse asumise aeg
31. oktoober 2016
Eelnev Michel Sleiman (2014)
Tammām Salām (kohusetäitja)
Liibanoni presidendi kohusetäitja (vaidlustatud)
Ametiaeg
22. september 1988 – 13. oktoober 1990
Eelnev Amine Gemayel (president)
Järgnev Selim Hoss (president)
Liibanoni peaminister (vaidlustatud)
Ametiaeg
22. september 1988 – 13. oktoober 1990
Eelnev Selim Hoss
Järgnev Selim Hoss
Isikuandmed
Sünninimi Michel Naim Aoun
Sünniaeg 18. veebruar 1935 (85-aastane)
Sünnikoht Haret Hreik, Liibanon
Erakond Vaba patriootlik liikumine
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanded Liibanon Liibanon
Teenistused Liibanoni armee
Teenistusaeg 1958–1991
Auaste Kindral
Sõjad/lahingud Liibanoni kodusõda

Michel Naim Aoun (araabia keeles ميشال نعيم عون‎; sündinud 18. veebruaril 1935) on Liibanoni sõjaväelane ja poliitik, alates 31. oktoobrist 2016 Liibanoni president.[1][2] Liibanoni parlament valis ta ametisse alles 46. istungil ning sellega lõppes 29 kuud kestnud patiseis. Ta on maroniidi kristlane ning erakonna Vaba patriootlik liikumine asutja.

Michel Aoun nimetati 1984. aastal Liibanoni relvajõudude juhatajaks. Ta oli aastatel 1988–1990 Liibanoni peaminister, Aouni nimetas valitsusjuhiks ning ajutiseks peaministriks ametist lahkuv president Amine Gemayel. Vastuoluline käik põhjustas korraga kahe konkureeriva valitsuse tekkimise, lisaks kindral Aouni valitsusele tegutses ka peaminister Selim Hossi valitsus.

Aoun kuulutas 14. märtsil 1989 Süüria armee vastu "vabadussõja". Süüria väed vallutasid 13. oktoobril 1990 mitmeid Aouni territooriume, kaasaarvatud Baabdas asuva Baabda presidendipalee. Lahingutes hukkus sadu Liibanoni sõdureid ja tsiviilisikuid. Aoun pages Beirutis asuvasse Prantsusmaa saatkonda. Prantsusmaa rahuldas tema asüülitaotluse ning ta oli seal eksiilis 15 aastat, kuni 2005. aastani.

Aoun naasis kodumaale 7. mail 2005, 11 päeva pärast Süüria vägede riigist lahkumist. Aastal 2006 sõlmis ta Vaba patriootliku liikumise (VPL) juhina Hezbollahiga "Vastastikuse mõistmise memorandumi", millega pandi alus senikestvale liidule. Hoolimata Aouni ja Ḩāfiz̧ al-Asadi vahelisest verisest ajaloost külastas Aoun 2009. aastal Hafizi poja Bashshār al-Asadi juhitavat Süüriat.[3][4]

Aoun valiti 2005. aastal parlamendi liikmeks. Ta juhtis parlamendis lisaks VPL-le ka suuremat, 27-liikmelist plokki Reformi ja muutuse plokk, mis oli sellel ajal parlamendis suuruselt teine liit. Ta kandideeris 2014. aasta presidendivalimistel, kus tema peamised rivaalid olid Samir Geagea, Suleiman Frangieh Jr. ja Henri Helou. Üle kahe aasta veninud valimised lõppesid 2016. aastal Aouni võiduga ning ta nimetati Michel Sleimani mantlipärijaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.elnashra.com/news/show/1044594/العماد-ميشال-عون؟?amp=1
  2. "Archived copy". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2016. Vaadatud 1. november 2016. 
  3. "Profile: Michel Aoun". BBC News. 13. juuni 2005. Vaadatud 18. mai 2008. 
  4. Gambill, Gary C. (13. mai 2003). "The Syrian Occupation of Lebanon". The Middle East Forum. Vaadatud 18. mai 2008. 
Eelnev:
Amine Gemayel (president)
Liibanoni presidendi kohusetäitja (vaidlustatud)
1988–1990
Järgnev:
Selim Hoss (president)
Eelnev:
Selim Hoss
Liibanoni peaminister (vaidlustatud)
1988–1990
Järgnev:
Selim Hoss
Eelnev:
Michel Sleiman (2014)
Tammām Salām (kohusetäitja)
Liibanoni president
2016–
Järgnev:
'