Mine sisu juurde

Miai

Allikas: Vikipeedia

Miai (見合い) või omiai (お見合い) on Jaapani tava, mille kohaselt tutvustatakse mees ja naine teineteisele abielu eesmärgil. Pooled tuuakse omavahel kokku vahendaja abiga, kellele on ajalooliselt selleks huvi üles näidanud isiku perekond ja peretuttavad, tänapäeval võib see olla ka inimene ise.

Ajalooliselt on omiai tähendanud, et pooled on kokku toodud just nimelt abielueesmärgil kas perekonna, peretuttavate või mõne teise vahendaja initsiatiivil ja/või abiga. Potentsiaalne kaasa kohtus kõigepealt koos perekonnaga vahendajaga ja hindas pakutud valikut. Vahendajal oli kaasas potentsiaalsest kaasast nii pilt kui ka lühike isikukirjeldus, mida nimetati nakōdoks.[1] Isikukirjelduse põhjal valiti välja sobivad kandidaadid arvestades esmatähtsuselt potentsiaalsete kaasade haridustaset, perekonna elatusalasid.[2]

Kriteeriumid tulevasele kaasale võisid olla ka palju rangemad ning arvesse võeti nii potentsiaalse kaasa enda kui tema perekonnale kehtivad atribuute. Neid atribuute nimetatakse iegaraks. Iegara fookus oli rohkem suunatud perekonnale ja sugulusliinile kui konkreetsele isikule endale. Arvestatavad atribuudid võisid olla haridustase, sissetulek, sotsiaalne staatus, füüsiline atraktiivsus, sugulusliin, maine, etikett jpm. Arvesse võeti ka negatiivseid atribuute nagu lahutused või vaimsed haigused. Üldiselt pidi selline koondpilt andma adekvaatse ülevaate potentsiaalsest kaasast ja sellest, kas potentsiaalsed partnerid omvahel sobivad. Kaks täiesti erinevat iegarat usuti olevat halb kombinatsioon.[3]

Alates Teise maailmasõja lõpust on Jaapanis laiemalt levikule pääsenud läänelikud traditsioonid ja ideed romantilisest armastusest sedasamuti, mistõttu on omiai kaudu testatavate abielude osakaal aina vähenemas..Kui Teise maailmasõja ajal moodustasid 70% kõigist abieludest omiai'd, siis sajandi lõpuks moodustasid kokkuleppelised abielud juba vaid 30% sõlmitud liitudest. Ülejäänud olid armastusest sõlmitud abielud.[4]

Omiai tulevase kaasa kohtamise viisina on kasutusel tänapäevani, kuid on nüüd rohkem tutvuste kaudu pimekohtingule minek. Samuti annab see mõlemale poolele suurema vabaduse hinnata, kas potentsiaalne partner on neile sobiv või mitte. Miai ei hõlma ka enam potentsiaalsete partnerite perekondi, vaid jääb huviliste ja vahendaja vahele.

  1. Hendry, Joy (1981). Marriage in Changing Japan. London: Croom Helm.
  2. Edwards, Walter Drew (1989). Modern Japan Through its Weddings: Gender, Person, and Society in Ritual Portrayal. Stanford, California: Stanford University Press.
  3. Applbaum, Kalman D. Marriage with the Proper Stranger: Arranged Marriage in Metropolitan Japan. Ethnology 34(1), 37-38.
  4. Kumagai, Fumie (1995). Families in Japan: Beliefs and Realities. – Journal of Comparative Family Studies, Families in Asia: Beliefs and Realities, 26 (1), 135–163.