Merle Erikson
Merle Erikson (sünninimi Merle Muda, sündinud 2. augustil 1972 Emmastes) on eesti jurist ja õigusteadlane.
Eriksoni peamised uurimisteemad on Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvaheline tööõigus ning Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Erikson lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, 1996. aastal sai sealsamas teadusmagistrikraadi ning 2001. aastal kaitses doktoriväitekirja teemal "Töötajate õiguste kaitse tööandja tegevuse ümberkorraldamisel" (juhendaja Inge-Maret Orgo).
Ta on käinud täiendusõppel mitmes välismaa ülikoolis, näiteks Kopenhaageni Ülikoolis (1997, 2008, 2009), Helsingi Ülikoolis (1999, 2006), Oslo Ülikoolis (2000), Tsinghua Ülikoolis (2010) ja Tokyo Ülikoolis (2010). [1]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Merle Erikson oli aastatel 1994–2003 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse lektor ning 2003–2011 töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent. Aastatel 2008–2015 oli Merle Erikson õigusteaduskonna õppeprodekaan.
Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli tööõiguse professor. [1]
Teadusorganisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Erikson kuulub alates 1997. aastast Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu Eesti sektsiooni ning oli aastatel 2003–2006 Vabariigi Presidendi õigusekspertide komisjoni liige. 2005. aastast on ta Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi liige ning 2018. aastast selle juhatuse liige.
Ta on 2017. aastast töövaidluskomisjoni juhataja valimise konkursikomisjoni liige ning 2018. aastast kohtunikueksamikomisjoni liige. [1]