Merinõellased
| Merinõellased | |
|---|---|
 Doryrhamphus japonicus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Infrahõimkond |
Lõugsuused Gnathostomata |
| Ülemklass |
Luukalad Osteichthyes |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Merinõelalised Syngnathiformes |
| Sugukond |
Merinõellased Syngnathidae Rafinesque, 1810 |
Merinõellased (Syngnathidae) on luukalade sugukond merinõelaliste seltsist.
Mõningate allikate kohaselt liigitatakse merinõellased ogalikuliste (Gasterosteiformes) seltsi sugukonnaks.[1][2]
Merinõellaste sugukonda kuuluvad kalad on enamasti kas väljavenitatud pikliku kehaga (osa neist on päris nõelja kujuga) või täiesti omalaadse, kohati kummalise kujuga (merihobukesed, narmaskalad). Kalasuu moodustab torujas koon. Täiskasvanud kalade pikkus jääb vahemikku kas 2,5–60 sentimeetrit (merinõelad) või 4–20 sentimeetrit (merihobukesed). Saba on tavaliselt pikk, kuid sabauim on väike või puudub üldse. Samuti puuduvad kõhuuimed.
Mõned liigid on võimelised muutma oma keha värvust sõltuvalt ümbritseva keskkonna foonist. Paljudel liikidel on väljaarenenud mimikri: keha kuju, värvus ja aeglaselt hõljuv liikumine imiteerivad ümbritsevaid vetikaid või koralle.
Merinõellased elavad troopiliste ja parasvöötme mere- ja riimvetes, mõned liigid on kohastunud elama ka magevees. Elutsemispaigana eelistavad nad liivases rannavöötmes meriheina tihnikuid.
Merinõellased toituvad peamiselt väikestest planktilistest koorikloomadest.
Merinõellaste paljunemise juures on omapärane see, et lõimetist hooldab alati isaskala. Emaskala heidab marja isaskala keha alapoolel olevasse renni või haudetaskusse. Pärast koorumist, painutades oma keha lookjalt üles, väljutab isane maimud iseseisvasse ellu.
Eesti liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Eestie elab kaks liiki merinõellasi. Mõlemad on riimvees elavad merekalad.
Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Sugukonna Syngnathidae alamsugukonnad[3]:
- alamsugukond Hippocampinae
- alamsugukond Syngnathinae
Alternatiivne süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Merebioloogid Nerida G. Wilson ja Greg W. Rouse leiavad, et uuemate fülogeneetiliste andmete põhjal on Syngnathidae jagunemine ainult kaheks alamsugukonnaks vastuvõetamatu ja edaspidine süstemaatika muutmine oleks hädavajalik. Autorid soovitavad mitme uue alamasugukonna – Doryrhampinae, Nerophinae, Soleganthinae, Phyllopteryginae, Sygnathoidinae ja Haliichthyinae aktsepteerimist[4] Sarnaseid ettepanekuid on kõlanud ka varem, näiteks Gilbert Percy Whitley ja Joyce Allani töödes.[5]
Perekondi[muuda | muuda lähteteksti]
- Doryrhamphus
- Dunckerocampus – vimpelnõel
- Haliichthys
- Hippocampus – merihobuke
- Kyonemichthys
- Nerophis – madunõel
- Phycodurus – narmaskala
- Phyllopteryx
- Syngnathus – merinõel
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nelson, Joseph S. (2006). "Fishes of the World". John Wiley & Sons. Fourth edition. 601 p.
- ↑ Syngnathidae Integrated Taxonomic Information System (ITIS) (2004)
- ↑ Syngnathidae World Register of Marine Species
- ↑ Nerida G. Wilson & Greg W. Rouse (2010). "Convergent camouflage and the non-monophyly of ‘seadragons’ (Syngnathidae: Teleostei): suggestions for a revised taxonomy of syngnathids". – Zoologica Scripta, 39, 551–558.
- ↑ Gilbert Percy Whitley & Joyce Allan (1958). The Sea-Horse and Its Relatives. Melbourne: Griffin Press for Georgian House. [1]