Meretransport

Meretransport (ingl.k. sea transport) on veetranspordiliik, mille hulka kuuluvad kõik merel liikuvad transpordivahendid, sooritades konkreetseid ülesandeid, mis on seotud kauba transportimisega, reisijateveoga ja kauba käitlemisega sadamates.

Tanker läbimas Panama kanalit

Ülevaade

Meretransport on olnud 1940. aastatest alates maailmakaubanduse mootoriks ning liikumapanevaks jõuks, mille abil industrialiseerinud maailm on saanud kasvada ja saavutada praeguse heaolutaseme. Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 70% kogu transporditööst tehakse laevanduses.

Meritsi veetakse maailmas 96% kogu transporditavast kaubast. On teada, et keskmiselt 90% toorainetest, materjalidest ja valmistoodangust veetakse mingis tarneahela osas meritsi. Avatud turu tingimustes on meretransport saavutanud suure efektiivsuse, mis on aidanud kaasa rahvusvahelisele kaubavahetusele ja globaliseerumisele, võimaldades vedada kaupa üle maailma madala kulutasemega. Viimase 40 aasta jooksul on meretranspordi poolt veetavad kaubamahud rohkem kui neljakordistunud, ületades aastas 6 miljardi tonni piiri. Meretranspordi kaubamahtude aastane kasvutempo on keskmiselt 4% aastas. Ülemaailmselt on tegutsemas rohkem kui 10 000 laevandusettevõtet, kes opereerivad ligikaudu 50 000 alusega.

Laevaehitustehnika areng on teinud võimalikuks üha suuremate ja võimsamate aluste ehitamise ning merevedudest on saanud kõige turvalisem, kiirem, odavam ja usaldusväärsem kaupade transportimise viis kogu maailmas. Lähimerevedude puhul veetakse väiksemaid kaubakoguseid väiksemate laevadega riigi ühest sadamast teise või lähestikku paiknevate riikide sadamate vahel.

Merevedude arengul on olnud viimase poole sajandi jooksul kaks olulist suunda – laevade suuruse ja kiiruse kasv. Merevedu on kauba vedu merel ja ookeanil sadamate vahel, mis ei asu rannikul lähestikku.

Meretranspordi peamisteks eelisteks muude transpordiliikide ees on madalamad veotariifid ja suur läbilaske- ning teenindamisvõimekus. Puudusteks on aluste suhteliselt väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakendamiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt pikkade intervallidega veograafikud kontinentidevahelistel vedudel.

Meretranspordi eelised muude transpordiliikide ees on järgmised:

• ülisuured veetavad kaubakogused;
• suhteliselt madalad veotariifid;
• kõige keskkonnasäästlikum veoviis;
• regulaarne laevaliiklus lühikestel veomarsruutidel ja lähimerevedudel;
• veetranspordi veoprotsessi heal tasemel komplekssed logistikalahendused;
• tootlik ja tõhus laadimistööde korraldamine sadamates.

Merevedude puhul ilmnevad ka teatud puudused:

• väike veosagedus osadel pikkadel liinidel ja suurte intervallidega veograafikud;
• ranged kaupade pakendamise ja kinnitamise nõuded;
• suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad;
• suhteliselt kõrged sadamamaksud ja –tasud, mis kajastuvad veotariifides;
• teatud sõltuvus ilmastikuoludest.

Merevedude liigid

Mereveo (inglise deep sea shipping) all mõeldakse kauba ja/või reisijate vedamist merel kauba- ja reisilaevadega. Mereveole eelneb ja järgneb tavaliselt vedu raudtee- või maanteetranspordiga maismaal. Merevedu toimub eri kontinentidel asuvate sadamate vahel või ühel kontinendil asuvate sadamate vahel pikkadel distantsidel eemaldumisega rannikust avamerele (ookeanile). Tegemist on kaubaveoga sadamate vahel, mis ei paikne rannikul lähestikku.

Lähimerevedu (inglise short sea shipping) on kaupade vedu merel üksteisele suhteliselt lähestikku asuvate sadamate vahel. Lähimerevedusid teevad igapäevaselt Euroopas fiiderkonteinerlaevad, ro-ro laevad, ro-pax laevad ja autoronge ning haagiseid vedavad reisiparvlaevad. Euroopas on lähimerevedudeks tüüpiliselt veod Läänemere, samuti ka Põhjamere ja Vahemere sadamate vahel. Euroopa Liidus käsitletakse lähimerevedudena ka merevedusid Euroopa sadamate ja selliste kolmandate riikide sadamate vahel, mis asuvad Euroopaga piirnevate sisemerede ääres.

Rannikuliiklus (inglise coastal traffic) toimub mereranniku lähedal paralleelselt rannikuga. Rannikuliikluses võidakse kasutada spetsiaalseid väikese süvisega laevu, mis on suutelised liikuma ka jõgedel ja kanalitel.

Liikudes merel sadamate vahel ja külastades sadamaid teevad reisi- ja kaubalaevad merereise (laevareise). Merereis (inglise sea journey) on laeva liikumine merel lähtesadamast sihtsadamasse. Vahesadamate külastamisel laevareisi kestel on merereisil mitu etappi. Merereisiks nimetatakse ka laeva liikumist sadamast merele rajatud puurtornide, merel olevate aluste jms objektide juurde. Kaubaga laeva merereis lähtesadamast sihtsadamasse nimetatakse kaubareisiks (inglise cargo journey).

Lisaks lähte- ja sihtsadamale võib kaubaga laev siseneda oma reisil ka muudesse sadamatesse kaubasaadetiste laadimiseks või lossimiseks. Merereisi üheks liigiks on laeva liikumine reisi kestel ringmarsruudil. Voyage on laevareis ringmarsruudil eri riikides asuvate vahesadamate külastamisega, mis lõpeb lähtesadamas.

Laevade merereisid ei toimu suvaliselt valitud marsruutidel, vaid laevateedel. Laevatee (inglise shipping lane) on eelnevalt määratletud ja kaardistatud sõidumarsruut merel, mida kauba- ja reisilaevad peavad järgima sadamate vahel liikudes. Sõidumarsruudi järgimine aitab vältida ohtlikke kohti ja piirkondi.

Mereveo osalised

Merevedude eripära tõttu võib olla ühe mereveoga seotud mitmeid osalisi, kes täidavad erinevaid ülesandeid lasti haldajana, veo tellijana, mereveo teostamisel ning selle vahendamisel, laevaomaniku esindamisel, saadetiste haldamisel ja kaupade käsitsemisel sadamas.

Lastiandja on veoprotsessi osaline, kes sõlmib mereveo lepingu vedajaga. Kaubasaatja on osapool, kes annab kaubad veoks üle. Kaubasaatjal on vedaja suhtes teatud õigusi ja kohustusi. Samas ei pruugi ta olla kaubavedaja lepingupartner. Kaubasaatja ja lastiandja võivad olla ka üks ja sama isik.

Vastuvõtja all mõeldakse isikut, kellel on õigus veodokumendi või mõne muu dokumendi alusel sadamasse saabunud kaup vastu võtta. Tavaliselt esitab vastuvõtja liinioperaatorile kauba saamiseks mereveokirja (konossemendi) originaaleksemplari.

Laevakompanii (inglise shipping company) on laevandusettevõte, mis on moodustatud mitme füüsilise või juriidilise isiku poolt nende valduses oleva ühe või mitme laeva kasutamiseks. Laevakompanii on peamine veoteenuse osutaja merevedudel. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omanduses, kuid võivad olla ka prahitud eri tüüpi ajatšarterite alusel. Laevafirma võib olla ka tootva või töötleva tööstuse ettevõte või oma toorainet ja/või toodangut vedav rahvusvaheline kontsern. Enamik laevakompaniisid on siiski asutatud veoteenuse pakkumiseks rahvusvahelisel prahiturul ja/või liinilaevanduses.

Laevaomanik (inglise shipowner) kasutab laeva enda nimel sõltumata sellest, kas laev kuulub temale või ta kasutab seda muul seaduslikul alusel (liising jms). Laevaomanikud ja aluste valdajad ei pruugi alati korraldada oma laevade tööd ise ning sageli delegeerivad laevade opereerimisteenust laevaoperaatoritele. Laevaoperaator (inglise ship operating company) korraldab laevade tööd laevaomaniku eest ja tema volitusel. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Laevaoperaatori kohustuseks on saata alusele lastimis- ja lossimiskorraldused ning lahendada nii lasti kui ka alusega seotud probleeme. Reeder kui ettevõtja on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel ning on kantud laevaregistrisse olenemata sellest, kas ta on või ei ole laeva omanik.

Laevakompaniid tegutsevad nii trampvedude prahiturul kui ka liinilaevanduses, pakkudes vedajana otse või vahendajate kaudu veoteenust kauba saatjatele või saajatele. Kogu veoprotsessi käigus jääb laevaomanik või -operaator vastutavaks oma lepingupartnerite ees nii kauba mõistliku aja jooksul kohaletoimetamise kui ka säilitamise eest.

Peale laevade võib laevakompanii omada ja rentida muid transpordivahendeid, sadamatehnikat, varustust või infrastruktuuri objekte, näiteks sadamaterminale. Sageli omavad suurte konteinerlaevade omanikud suurtes sadamates oma konteinerterminale.

Vahendusteenuste osutajad

Peamised vahendusteenuste osutajad merevedudel on laevaoperaatorid, laevaagendid, liiniagendid, ekspedeerimisettevõtted ja multimodaalse transpordi operaatorid.

Laevaomanikud ja aluste valdajad ei pruugi alati korraldada oma laevade tööd ise ning sageli delegeerivad laevade opereerimisteenust laevaoperaatoritele. Laevaoperaator (inglise ship operating company) on füüsiline isik või ettevõte, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Laeva erinevate töökorraldusvormide ja tšarterite puhul on laevaoperaatori kohustused jagunenud kas pigem korraldavateks või pigem planeerivateks. Kui lähtuda üksikreisidest, siis on laevaoperaatori kohustuseks saata alusele lastimis- ja lossimiskorraldused ning lahendada nii lasti kui ka alusega seotud probleeme.

Samuti peab laevaoperaator olema aeg-ajalt ühenduses laevaomanikuga kooskõlastamaks laeva puudutavaid tingimusi, või selleks, et küsida sadamaterminalide nõutavat informatsiooni laeva kohta. Laevaoperaatori tegutsemise eesmärk on tagada aluse pideva kasutamise, ehk kauba vedamise võimalus.

Lisaks eelnevale käsitleb laevaoperaator ka kõiki laeva kulusid puudutavaid küsimusi. Üksikreisi puhul on laevaoperaatori ülesanne kontrollida kõiki prahiarveid ning jälgida, et need vastaksid lepingus sätestatud tingimustele. Samuti peab ta pidama laeva ülemäärase seisuaja ja seisutasude arvestust. Tähtajalise prahilepinguga hõlmatud laevade puhul peab laevaoperaator vastutama laevareisidega seotud kulude minimeerimise eest. Seda on võimalik saavutada eelkõige sobivate veomarsruutide ning optimaalse sõidukiiruse valikuga.

Vajadusel kontrollib operaator laadimiseks olulist informatsiooni laevaomaniku käest (laeva süvis teatud kaubakoguse juures, laeva oletatav saabumisaeg jms). Eriline rõhk peab olema laeva laadimiskorralduse vastavusel prahilepingu tingimustele.

Laevaoperaatori kohustuseks on ka veenduda ajatšarteriga hõlmatud laeva puhul, et laevale saaksid määratud laevaagendid ehk laeva esindajad sadamates. Tema ülesanne on kindlustada, et lossimissadamasse on määratud agendid, kui tegemist on tähtajalises prahingus oleva laevaga.

Laevaagent (inglise ship agent) esindab laevaomaniku huve ja tagab tema laeva(de)le kiire ning tõrgeteta teenindamise sadamas. Agendilepingu või ühekordse kokkuleppe alusel kohustub laevaagent tagama alusele nii sadamasse saabumisel kui ka sealt väljumisel lootsi- ja puksiiriteenuse ning kõigi vajalike järelevalvetoimingute (sanitaar-karantiini-, tolli-, migratsioonikontroll) läbimise. Laevaagent tegutseb kolmandate isikute puhul laevaomaniku esindajana. Laevaomaniku esindajaks ja laevaagendi kontaktisikuks laevakapten. Sadamas viibimise ajal korraldab laevaagent laeva õigeks ajaks õige kai juurde haalamise.

Kui agendileping sätestab, võib laevaagent olla ka laeva laadimise-lossimise korraldaja. Lisaks vormistab laevaagent kõik vajalikud laevadokumendid ning kokkuleppel ka kaubadokumendid. Kapteni korraldusel organiseerib laevaagent laeva varustamise kütuse, toiduainete, magevee, varuosade ja kõige muu vajalikuga. Lisaks lasub laevaagendil kohustus aidata kaptenit ja laevapere liikmeid kõikide, sh isiklikku laadi probleemide lahendamisel. Laeva agenteerimise (laevakompaniile teenuste osutamise) käigus tehtud kulutuste kohta koostab laevaagent arve ning esitab selle laevaomanikule. Laevaomanik katab need kulud, millele lisandub kokkuleppeline agenditasu.

Tavalise töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel teevad ära liiniagendid ehk firmad, kellel on sõlmitud laevakompaniiga leping vastavate ülesannete täitmiseks. Liiniagent (inglise liner agent) on liinivedusid tegeva laevakompanii täievoliline esindaja riigis või konkreetse sadama teeninduspiirkonnas. Töö eest saavad liiniagendid teatava osa mereveo tasust (enamasti 2–5%).

Liiniagendi ülesanneteks on:

• leida laevaliini laevadele lasti ja broneerida laeval lastikohti;
• soovitada/määrata terminalioperaatoreid/stividore ja talmaneid;
• tegeleda konteinerite liisimise ja tehnilise kontrolli küsimustega;
• väljastada kauba veoks mereveokirju ja vastuvõtukonossemente ;
• osaleda laevaliini sõiduplaani koostamisel ja liinitariifide väljatöötamisel;
• teavitada kliente ja muid veoprotsessis osalevaid vedajaid laevade sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest;
• kasseerida kaubasaatjatelt veotasusid, arveldada teiste laevafirmade ja maismaatranspordi ettevõtetega;
• tegelda operatiivtööga suheldes igapäevaselt kaubasaatjate, kaubasaajate ja veoprotsessi muude osapooltega;
• tegelda laevaliini operaatorile esitatavate pretensioonide ja hagidega.

Liiniagent pakub laevafirma klientidele sageli ka erinevaid lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma mereveokirja või konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel.

Ekspedeerimisettevõte (inglise forwarding agent; forwarder) on transporditurul tegutsev meretranspordi organiseerija, kes valib vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindab klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo kliendi nimel ja edastades temale vedaja mereveokirja (konossemendi). Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest.

Multimodaalse transpordi operaator (inglise multimodal transport operator; MTO) võtab enda peale multimodaalse veo kõigi etappide korraldamise, pakkudes sisuliselt ukselt-uksele veoteenust. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Veo korraldamiseks sõlmib multimodaalse transpordi operaator enda nimel ja vastutusel lepingud vedajatega, stividori- ja ekspedeerimisettevõtetega veoahela eri etappideks.

Multimodaalse transpordi operaatoriteks on tavaliselt ekspedeerimisettevõtted, kelle valduses ei pruugi transpordivahendeid olla. Suured ekspedeerimisfirmad korraldavad multimodaalse transpordi operaatoritena järjest enam suure osa tegevustest veoahelas, omades terminale, ladusid, laevu, veokeid ja stividorfirmasid sadamates ehk nad tagavad klientidele kompleksteenuse.

Prahimaakler (inglise shipbroker; chartering agent) on laeva prahile andjat esindav maakler, kes esindab prahtijate juures laevaoperaatorit (laevaomanikku), otsib veoseid ja vahendab prahilepingute sõlmimist laevaomaniku ning prahtija vahel. Prahimaaklerid määravad laevade ning kaupade nõudluse ja pakkumise vahekorra prahiturul, viies kokku laeva- ja kaubaomanikke Prahimaakler on kolmas osapool laeva prahtimisel, kes osutab teenust korraga kahele ülejäänud osalisele - lasti leidmist laeva haldajatele ja laevade leidmist lasti haldajatele. Prahimaakler pakub vahendajateenust ühelt poolt prahtijale, kes on oma kauba transportimist vajav kaubaomanik või tema esindaja (ekspedeerimisfirma), teiselt poolt oma laevale tööd otsivale laevaomanikule või -operaatorile.

Vahendajaid kasutatakse enamasti juhul, kui prahilepingu võimalike poolte arv on suur ja nendest kas mitte ühelgi või mingil osal ei ole varem olnud kontakte või ärisuhteid. Prahiturg (inglise charter market) on alati suurel määral toiminud osaliste otsese kontaktita ja seda enam on prahiturg virtuaalne tänapäeval. See tähendab, et prahiturul osalejad ei kohtu tavaliselt silmast silma börsil, vaid suhtlevad omavahel ning sõlmivad lepingud elektrooniliste sidevahendite abil. Kui prahileping sõlmitakse, saavad prahimaaklerid osutatud vahendusteenuse eest maakleritasu, mille suurus sõltub prahituru segmendist (kuivlastilaevade, tankerite, spetsialiseeritud laevade prahiturud) ja eelnevatest kokkulepetest.

Mõned suuremad ekspedeerimis- või laevaagenteerimisfirmad, samuti suured laevakompaniid või suurte kaubaveomahtudega pikaajaliselt opereerivad kaubaomanikud võivad palgata oma firmasse tööle prahimaaklereid või omada firma koosseisus prahtimisosakonda. Suurem osa prahimaakleritest on siiski prahiturul iseseisvalt tegutsevad isikud.