Rõika-Meleski peeglivabrik
.jpg)
Rõika-Meleski peeglivabrik (ka Rõika-Meleski klaasivabrik) oli aastatel 1792–1914 Viljandimaal (Rõikal ja Meleskis) töötanud ettevõte, mis tootis peegleid.[1]
Ettevõte (Spiegel-Glas-Fabrik unter Woizek) kuulus pikka aega (1792–1913) Amelungide[2] perekonnale.[1] Carl Philipp Amelung Hohenbüchenist (1769–1817[3]), Heinrich Carl Berens von Rautenfeld (1767–1831) ja Peterburi ärimehed moodustasid 1792. aastal ettevõtte Rautenfeld, Amelung ja Co. Ettevõte rentis Põltsamaa mõisa mahajäänud klaasitööstuse ning hakkas 1794. aastal ehitama Rautenfeldi õemehe Georg Karl Heinrich von Bocki (1758–1812) Võisiku mõisa maadele uusi vabrikuid. Tootmist juhtis Carl Philipp Amelungi isa, Anton Christian Amelung (1735 Heitlingen – 1798 Tartu[4]), kes oli tollal Euroopas klaasitootmise alal üks osavamaid mehi ja kes toodi koos vajalike oskustöölistega (40 perekonda) Saksamaalt Grünenplani peeglivabrikust (praegu Baden-Württembergi liidumaa). Carl Amelungi poeg Carl Georg Amelung (1795–1851[5]) asutas 1822. aastal Vändra klaasivabriku (Glasfabrik Carolinenhof), mille direktor oli Robert Amelung (1802–1861[6]), kes jätkas perekonna traditsioone.
Aastal 1794 avati Rõikal peeglitöökoda ja aastal 1796 Meleskis klaasikoda. 19. sajandi algul töötas ettevõttes (saksa keeles Spiegelfabrik Katharina Lisetta) üle 500 inimese ja tollal oli see Eesti suurim käitis. Vabrikute aastatoodang oli 19. sajandi algul 32 000 peeglit. Toodang eksporditi peamiselt Venemaale, Rootsi ja Lõuna-Ameerikasse.[1]
Aastatel 1864–1866 klaasivabrik rekonstrueeriti, ehitati uus Siemensi klaasiahi ja klaasi puhumine asendati tahvelvaluga. Meleski klaasivabriku 1866. aastal rajatud Meleski klaasivabriku hoone[7] Meleski külas ja Rõika peeglivabriku veskihoone[8], Rõika peeglivabriku veski tamm[9], Rõika peeglivabriku ait[10] Lalsi külas on säilinud. Vabrik müüdi 1903. aastal Peterburi ärimehele Tubinile.
Eesti iseseisvumise järel omandas ettevõtte eesti ärimees Jüri Toss ning 1922. aastal alustas Meleski vabrik pudelite valmistamist. Rõikal peegleid enam ei tehtud, selle vahetas välja jahu-, villa- ja metsatööstus.
1924. aastal rentis klaasivabriku Johannes Lorup, kel olid Saksamaalt ja Tšehhist omandatud laialdased klaasivalmistamise teadmised. Aastail 1924–1928 tegutses Meleskis klaasitöönduskool.
20. oktoobril 1940 liideti Meleski klaasivabrik Johannes Lorupi klaasivabrikuga[11], mis oli 1940. aastal natsionaliseeritud. 1. jaanuarist 1960 läks Meleski klaasivabrik Tartu Ehitusmaterjalide Tehase alluvusse ja aastatel 1960–1991 tegutses Meleskil Tartu Ehitusmaterjalide Tehase Meleski klaasitsehh ning Sangastes ja Tartus vastavalt Sangaste ja Tartu klaasitsehh.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 EE 12. köide. Tallinn 2003. Lk 488
- ↑ Rõika-Meleski peeglivabrik veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Carl AMELUNG, Familiendatenbank Niedersächsischer Landesverein für Familienkunde e.V.
- ↑ Anton Christian Friedrich AMELUNG, Familiendatenbank Niedersächsischer Landesverein für Familienkunde e.V.
- ↑ Amelung, Carl* Georg (1795-1851) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Amelung, Robert (1802-1861) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Meleski klaasivabriku hoone, 19. saj kultuurimälestiste registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku veskihoone, 19.saj. kultuurimälestiste registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku veski tamm, 20.saj. I pool kultuurimälestiste registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku ait, 19.saj kultuurimälestiste registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ 332. Kergetööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 103. 15. oktoobril 1940. ENSV TEATAJA 17. oktoobril Nr. 28 1940 II. Art 332
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rõika-Meleski klaasivabrik Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Rõika-Meleski peeglivabrik. EE 12. Tallinn 2003; muudetud 2013