Maximilian von und zu Trauttmansdorff

Allikas: Vikipeedia
Maximilian von und zu Trauttmansdorff

Maximilian von und zu Trauttmansdorff (Trauttmansdorffi vabahärra, aastast 1635 Trauttmansdorffi vabakrahv; 23. mai 1584 Graz8. juuni 1650 Viin) oli Austria poliitik ning Saksa-Rooma keisrite Ferdinand II ja Ferdinand III saadik.

1609. aastal sai Trauttmanssdorfist Keiserliku Õuekohtu (Reichshofrat) liige. 1619. aastal aitas ta keisril sõlmida liitu Baieri hertsogi Maximilian I-ga ning 1622. aastal sõlmis ta rahu Transilvaania vürsti Gábor Bethleniga, tänu sellele sai ta 1623. aastal krahvitiitli.

1633. aastal andis Trauttmannsdorf keisrile nõu väejuht Albrecht von Wallenstein vahistada, sest tema tegevus oli muutunud ennustamatuks ja keisrile potentsiaalselt kahjulikuks. 1635. aastal aitas Trauttmansdorff keisril sõlmida Praha rahu, millega seni Rootsi liitlasteks olnud Brandenburg ja Saksimaa muutusid keisri liitlasteks, nagu ka enamik teisi Saksa protestantlikke vürste.

16451647 oli Trauttmansdorff keisri peamine läbirääkija Münsteri rahukonverentsil, kus ta saavutas keisrile mitmeid soodsaid tulemusi. Enne Vestfaali rahu sõlmimist pidi ta aga halvenenud tervise tõttu konverentsilt lahkuma.