Mauritshuis

Mauritshuis ([ˈmʌurɪtsɦœys]) on kunstimuuseum Haagis Hollandis. Muuseumis asub kuninglik maalikogu, kokku 854 objekti 15.–17. sajandist, enamasti Hollandi kuldajastu maalikunst. Kogus leidub Johannes Vermeeri, Rembrandt van Rijni, Jan Steeni, Paulus Potteri, Frans Halsi, Jacob van Ruisdaeli, Hans Holbein noorema jt teoseid.^[1]

Algul oli see 17. sajandil ehitatud hoone krahv Johan Maurits van Nassau-Siegeni residents. Praegu kuulub Mauritshuis Hollandi valitsusele ja on üks sajast tähtsamast pärandiobjektist riigis. Muuseumis käib 400 000 külastajat aastas, prints Willem V galeriis umbes 30 000 külastajat.^[2]

Maja

Mauritshuisi hoone ehitati umbes aastail 1633–1644 Johan Maurits van Nassau-Siegeni tellimusel, kes oli Hollandi Brasiilias asuva koloonia kuberner. Hoone projekteerisid hollandi arhitektid Jacob van Campen ja Pieter Post Hollandi barokk-klassitsistlikus stiilis^[2]. Kahekorruseline hoone on rangelt sümmeetriline, selle ruumiplaani moodustasid läbi kahe korruse ulatuv saal ja neli apartementi. Iga apartement koosnes eesruumist, vastuvõturuumist, kabinetist ja garderoobist. Algselt oli hoonel keskel kuppellagi, mis hävis tulekahjus 1704. aastal^[3].

Üks Pieter Posti jooniseid 17. sajandist hoone kujundusest
Kupliga muusikuterõdu Pieter Posti joonisel

Pärast Johan Mauritsa surma 1679. aastal läks maja Maesi perekonna kätte, kes rentis selle Hollandi valitsusele. 1704. aasta tulekahjus hävis enamik sisustust. Aastail 1708–1718 hoone taastati, sisekujundus uuendati Louis XIV stiilis^[4].

Muuseum

Ajaloost

Muuseum on majas alates 1822. aastast. 19. ja 20. sajandi jooksul kujunes Mauritshuis üle Euroopa tuntud muuseumiks ja selle külastajate arv kasvas. 1977. aastal avati Willem V maalikogu eksponeerituna oma algses asukohas Hofvijveri järve vastaskaldal. Seda renoveeriti ulatuslikult aastail 2009–2010 ja seal on eksponeeritud umbes 150 Mauritshuisi kollektsiooni maali 17. sajandi moe järgi tihedalt laeni seinale paigutatuna.^[2]

Ka Mauritshuis ise läbis mitu ümberehitust. Et maja polnud algselt mõeldud sellisele hulgale külastajatele, renoveeriti seda aastail 1982–1987, et see vastaks paremini tänapäevase muuseumi vajadustele^[5]. Kelder avati vaatajatele ning hoidla ja kontorid ehitati eeshoovi alla. Aastail 2012–2014 ehitati (Hans van Heeswijk architects^[6]) maa-alune fuajee, mis ühendas maja tänava vastasküljel asuva hoonega, veel sai muuseum juurde auditooriumi, hariduskeskuse, raamatukogu ja näituseruume^[2]^[7].

Kogu

Mauritshuisi maalikogu tuumik tuli Hollandi asehalduri Oranje printsi Willem V Batavuse kogust. Ta ehitas 1774. aastal oma kunstikogu jaoks galerii ja avas selle mõneks päevaks nädalas külastajatele. Printsi kunstikogu oli esimene avalik kunstikogu riigis.^[2]

Napoleoni väed konfiskeerisid 1795. aastal kunstikogu ja see viidi Louvre'is eksponeerimiseks Prantsusmaale. Kogu tagastati Hollandile 1815. aastal ja järgmisel aastal kinkis kuningas Willem I, Willem V poeg, kunstiteosed Hollandi riigile. Kogu jagati riigi muuseumide vahel, sealhulgas said osa Haagi kuninglik maaligalerii ja Amsterdami Rijksmuseum.^[2] Kuninglik maaligalerii jõudis Mauritshuisi alates 1820. aastast, muuseum avati 1822. aastal. Algselt olid hoones ka haruldustekabineti objektid, st teine linnale kuuluv kogu. Alles 1875. aastal sai maalikogu endale terve hoone^[5], samal ajal jätkati sellesse kunstiteoste kogumist^[2].

Mauritshuisi kogusse kuuluvate tuntud teoste näiteid: