Mauritshuis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mauritshuisi muuseumi logo
Mauritshuisi peafassaad
Vaade endise vallikraavi poolt
Mauritshuis 1825. aastal. Bartholomeus Johannes van Hove
Sisevaade tänapäeval
Sisevaade tänapäeval, teine korrus
Maa-alune fuajee
Sissepääs

Mauritshuis ([ˈmʌurɪtsɦœys]) on kunstimuuseum Haagis Hollandis. Muuseumis asub kuninglik maalikollektsioon, kokku 854 objekti 15.–17. sajandist, enamasti Hollandi kuldajastu maalikunst. Kogus leidub Johannes Vermeeri, Rembrandt van Rijni, Jan Steeni, Paulus Potteri, Frans Halsi, Jacob van Ruisdaeli, Hans Holbein noorema jt teoseid.[1]

Algselt asus selles 17. sajandil ehitatud hoones krahv Johan Maurits van Nassau-Siegeni residents. Praegu kuulub Mauritshuis Hollandi valitsusele ja on üks 100 tähtsamast pärandiobjektist riigis. Muuseumis käib 400 000 külastajat aastas, prints Willem V galeriis umbes 30 000 külastajat.[2]

Maja[muuda | muuda lähteteksti]

Mauritshuisi hoone ehitati umbes aastail 1633–1644 Johan Maurits van Nassau-Siegeni tellimusel, kes oli Hollandi Brasiilias asuva koloonia kuberner. Hoone kujundas Jacob van Campen ja selle ehitas Pieter Post Hollandi barokk-klassitsistlikus stiilis[3]. Kahekorruseline hoone on rangelt sümmeetriline, selle ruumiplaani moodustasid läbi kahe korruse ulatuv saal ja neli apartementi. Iga apartement koosnes eesruumist, vastuvõturuumist, kabinetist ja garderoobist. Algselt oli hoonel keskel kuppellagi, mis hävis tulekahjus 1704. aastal[4].

Pärast Johan Mauritsa surma 1679. aastal läks maja Maesi perekonna kätte, kes rentisid selle Hollandi valitsusele. 1704. aasta tulekahjus hävis enamik sisustust. Aastail 1708–1718 hoone taastati, sisekujundus uuendati Louis XIV stiilis[5].

Muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseum on majas alates 1822. aastast.

19. ja 20. sajandi jooksul kujunes Mauritshuis üle Euroopa tuntud muuseumiks ja selle külastajate arv kasvas. 1977. aastal avati Willem V maalikollektsioon eksponeerituna oma algses asukohas Hofvijveri järve vastaskaldal. Seda renoveeriti ulatuslikult aastail 2009–2010 ja seal on eksponeeritud umbes 150 Mauritshuisi kollektsiooni maali 17. sajandi moe järgi tihedalt laeni seinale paigutatuna.[6]

Ka Mauritshuis ise läbis mitu ümberehitust. Et maja polnud algselt mõeldud sellisele hulgale külastajatele, renoveeriti seda aastail 1982–1987, et see vastaks paremini tänapäevase muuseumi vajadustele[7]. Kelder avati vaatajatele ning hoidla ja kontorid ehitati eeshoovi alla. Aastail 2012–2014 ehitati (Hans van Heeswijk architects[8]) maa-alune fuajee, mis ühendas maja tänava vastasküljel asuva hoonega, veel sai muuseum juurde auditooriumi, hariduskeskuse, raamatukogu ja näituseruume[9][10].

Kogu[muuda | muuda lähteteksti]

Mauritshuisi maalikogu tuumik tuli Hollandi asehalduri Oranje printsi Willem V Batavuse kollektsioonist. Ta ehitas 1774. aastal oma kunstikogu jaoks galerii ja samaaegselt avas selle mõneks päevaks nädalas külastajatele. Printsi kunstikogu oli esimene avalik kunstikollektsioon riigis.[11]

Napoleoni väed konfiskeerisid 1795. aastal kollektsiooni ja see viidi Louvre'is eksponeerimiseks Prantsusmaale. Kogu tagastati Hollandile 1815. aastal ja järgmisel aastal kinkis kuningas Willem I, Willem V poeg, kunstiteosed Hollandi riigile. Kogu jagati riigi muuseumide vahel, sealhulgas said osa Haagi kuninglik maaligalerii ja Amsterdami Rijksmuseum.[12] Kuninglik maaligalerii jõudis Mauritshuisi alates 1820. aastast, muuseum avati 1822. aastal. Algselt oli hoones ka haruldustekabineti objektid, st teine linnale kuuluv kogu. Alles 1875. aastal sai maalikogu endale terve hoone[13], samal ajal jätkati sellesse kunstiteoste kogumist[14].

Näiteid Mauritshuisi kogusse kuuluvatest tuntud teostest:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]