Lehekülje Maurice Maeterlinck lähteteksti vaatamine

{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Maurice Polydore Marie Bernard Maeterlinck''' ([[29. august]] [[1862]] [[Gent]] – [[6. mai]] [[1949]] [[Nice]]) oli [[Belgia]] [[luuletaja]], näitekirjanik ja [[essee|esseist]], kes kirjutas [[prantsuse keel]]es. Ta oli [[krahv]].

Ta alustas [[kirjandus]]likku tegevust luuletajana, kuulsaks sai aga [[muinasjutt|muinasjutu-]] ja [[legend]]iaineliste [[sümbolism|sümbolistlike]] [[näidend]]itega.

Ta sai [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] [[1911]]. aastal.
[[Pilt:Maeterlinck.jpg|pisi|left|Maurice Maeterlinck (1914–1915)]]
==Elulugu==
1920. aasta paiku reisis Maeterlinck [[USA]]-sse ja kirjutas seal [[Samuel Goldwyn]]i tellimusel mõned filmistsenaariumid. Neist on säilinud kaks, kuid ühestki filmi ei tehtud. Näiteks ühe filmi kangelane pidi olema [[mesilane]] ja Goldwyn arvas, et selline film ei ole menukas.

Maeterlinck oli ka looduseuurija ning kirjutas raamatuid [[ämblik]]e ja [[sipelgas|sipelgate]] elust. [[1926]]. aastal ilmus tema teos "La Vie des Termites" ("[[Termiitide elu]]"). Lõuna-Aafrika luuletaja ja loodusteadlane [[Eugene Marais]] süüdistas teda [[1928]] oma [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[afrikaani keel]]es ilmunud teose "Termiidi hing" [[plagiaat|plagieerimises]]. Ehkki Maeterlincki emakeel oli prantsuse keel, valdas ta belglasena vabalt [[hollandi keel]]t, millest afrikaani keel on arenenud. [[Londoni ülikool]]i [[zooloogia]]professor David Bignell on nimetanud seda akadeemilise plagiaadi tüüpiliseks juhtumiks.<ref>[https://archive.today/20070827211941/http://www.biology.qmul.ac.uk/research/staff/bignell/Inaugural.htm Termites: 3000 Variations On A Single Theme] (inglise keeles)</ref>

[[1932]]. aastal andis [[Belglaste kuningas]] [[Albert I (Belgia)|Albert I]] talle [[krahv]]itiitli.

Maeterlinck elas peamiselt [[Prantsusmaa]]l, [[1940]]–[[1949]] USA-s. Ta uskus, et ta oleks oma vaadete tõttu kohe hukatud, kui ta oleks jäänud okupeeritud Euroopasse, sest mõned tema näidendid olid teravalt saksavaenulikud. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal pidas ta kõnesid Saksamaa vastu, keda ta sõja alustamises süüdistas, ja püüdis astuda [[Prantsuse võõrleegion]]i, kuhu teda vanuse tõttu ei võetud.

[[1940. aastad|1940. aastatel]] oli Maeterlinck [[PEN-klubi]] president. {{lisa viide}}

==Teosed==
===Valik näidendeid===
* "[[Printsess Maliene]]" ([[1889]])
* "Pimedad" ([[1890]])
* "[[Pelleas ja Melisande]]" ([[1892]])
* "Õde Beatrice" ([[1901]])
* "[[Monna Vanna]]" ([[1902]])
* "[[Sinilind]]" ([[1909]])

===Teosed eesti keeles===
*Maeterlinck, Morice 1913. ''Kolm kurbmängu''. (Tõlkinud vene keelest [[Madis Nurmik]]; eessõna H. Heine.) Haapsalu, 92 lk.
*Maeterlinck, Morice 1913. ''Pimedad: Pühendatud Charles van Lehrbergile''. (Tõlkinud vene keelest M. Nurmik.) Haapsalu, 34 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1918. ''Sinilind: muinaslooline näidend kuues vaatuses kaheteistkümnes pildis.'' (Tõlkinud [[Marie Under]]; kaas: [[Ado Vabbe]].) Tartu: Odamees, 213 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1919. ''Pelléas ja Mélisande''. (Prantsuse keelest tõlk Marie Under; kaas: [[Peet Aren]].) Tallinn: Auringo, 55 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1921. ''Õde Béatrice: legend 3 waatuses''. (Prantsuse keelest tõlk Marie Under.) Tallinn: Auringo, 46 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1931. ''Termiitide elu''. (Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Marta Sillaots]]; kaas: [[Richard Kivit]].) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 180 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1933. ''Mesilaste elu''. (Prantsuse keelest tõlkinud M. Sillaots; kaas: [[Hando Mugasto]].) Tartu: Valik, 238 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1936. ''Tarkus ja saatus: essee''. (Prantsuse keelest tõlkinud [[Aleksander Aspel]]; kaaneümbris: [[Ernst Kollom]].) Tartu: Loodus, 304 lk (sarjas "Nobeli laureaadid").
*Maeterlinck, Maurice 1939. ''Sinilind'' (proosaümberjutustus). (Näidendist ümber töötanud [[Georgette Maeterlinck]]. Tõlkinud [[Auguste Pärn]]; illustreerinud [[Helmut Valtman]], kaas: [[Richard Kivit]]. Tartu: Loodus. 
*Maeterlinck, Maurice 1955. ''Tarkus ja saatus''. (Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: A. Aspel.) [Kordustr.] Toronto: Ortoprint, 320 lk. 
*Maeterlinck, Maurice 1993. ''Tarkus ja saatus''. (Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: A. Aspel.) [Kordustr.] Tallinn: Kupar, 125 lk.
*Maeterlinck, Maurice 1994. ''Sinilind: muinasjutt''. (Prantsuse keelest tõlkinud A. Pärn; kujundanud [[Henno Käo]].) [Kordustr.]. Tallinn: Kuldsulg, 139 lk (sarjas "Rõõmus raamat").
*Maeterlinck, Maurice 1996. ''Pelleas ja Melisande''. [Pimedad; Õde Beatrice: näidendid.] (Tõlkinud [[Siiri Tammjärv]]; kaas: [[Maarja Vannas-Raid]].) Tallinn: Perioodika, 156 lk.
*Maeterlinck, Maurice 2007. ''Sinilind''. (Prantsuse keelest tõlkinud A. Pärn; kujundanud Henno Käo.) 4. tr. Tallinn: Kuldsulg, 139 lk (sarjas "Rõõmus raamat").
*Maeterlinck, Maurice 2020. ''Näidendid (1889–1896)'' ["Printsess Maleine", "Kutsumata külaline", "Pimedad", "Seitse printsessi", "Pelléas ja Mélisande", "Alladine ja Palomides", "Sees", "Tintagilesi surm", "Aglavaine ja Sélysette"; sisaldab ka esseed "Argipäevane traagika".] (Tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Einman]].) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 614 lk.

==Isiklikku==
[[15. veebruar]]il [[1919]] abiellus Maeterlinck 27-aastase näitlejatari Renée Dahoniga. [[1925]]. aastal sündis neil surnud laps, rohkem lapsi neil polnud.

== Viited ==
{{viited}}

{{NobelKirjandus}}

{{JÄRJESTA:Maeterlinck, Maurice}}
[[Kategooria:Belgia kirjanikud]]
[[Kategooria:Looduskirjanikud]]
[[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1949]]