Materiaalne jalajälg
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2019) |
Materiaalne jalajälg (inglise keeles Material Footprint) on ressursikasutuse tarbimispõhine indikaator[1].
See on Thomas O. Wiedmanni ja tema kolleegide välja töötatud näitaja (2013), mis arvestab lisaks kodumaisele ressursikasutusele (domestic material consumption) ka imporditud materjali toormekasutust, mille suur osakaal on omane arenenud riikidele[1]. Wiedmann ja tema kolleegid defineerisid materiaalse jalajälje indikaatori kui kaevandatud toorainete ülemaailmne jaotumine erinevate riikide lõpptarbimises[2]. Lisaks on seda defineeritud kui näitajat, mis lubab arvesse võtta kõiki toormaterjale, mida üks riik kasutab enda sisetarbimise rahuldamiseks [3].
Indikaatori eesmärk on aidata paremini mõista seoseid kohtade vahel, kus toimub materjalide tootmine ja tarbimine – ühe riigi materiaalsesse jalajälge kuuluvad nii riigis sees kui riigist väljaspool kaevandatud materjalid[4]. Materiaalne jalajälg annab parema pildi ühe riigi ressursikasutuse tõeliselt jalajäljest, võttes arvesse nii materjalid, mis ammutati riigi enda piiride sees kui ka piiridest väljaspool[3]. Näiteks Prantsusmaa praegune indikaator, mis võtab arvesse ainult siseriikliku tooraine tarbimise, ei arvesta riigi tegelikku ressursikasutust[3].
OECD riikide materiaalne jalajälg kasvas aastatel 1990–2008 peaaegu 50%[2]. Kui nendes riikides suurenes SKT 10%, kasvas nende materiaalne jalajälg samal ajal 6%[2]. Euroopa Liit impordib enamik tarbitavatest fossiilkütustest ja metallidest, samal ajal biomass ja mineraalid on peamiselt Euroopa Liidu seest hangitud[5]. Euroopa Liit sõltub aina enam imporditud materjalidest: kui 2010. aastal importis EL 48% materiaalse jalajälje toorainetest, siis 2019. aastal oli sama näitaja 53%[5].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Materiaalne jalajälg Säästva Eesti Instituudi veebisõnastikus "Säästva arengu sõnaseletusi" (vaadatud 22.06.2019)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Wiedmann, T.O., Schandl, H., Lenzen, M., Moran, D., Suh, S., West, J., Kanemoto, K. (2013). The material footprint of nations. Proceedings of the National Academy of Sciences, 112, 6271–6276.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Calatayud, P., Mohkam, K., Moreau, S., Bottin, A., & Baudu-Baret, C. (2018). Material Footprint: an indicator reflecting actual consumption of raw materials. France: Ministry for an ecological and solidary transition.[1]
- ↑ United Nationas Environment Programme. (2022). Indicator 12.2.1.
- ↑ 5,0 5,1 European Environment Agency. (2022). Europe’s material footprint.