Martin Määr

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Martin Määr (4. jaanuar 1874 Videviku talu, Kurla, Kabala vald, Viljandimaa[1] [2] - 4. märts 1947[3]) oli eesti piimandustegelane ja esimene piimanduskonsulent.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Vaikna ja Mõõrioja algkoolides ning Olustvere kihelkonnakoolis. 1893. aastal lõpetas õpetajakutsega Molodetšina õpetajateseminari (Vilno kubermangus).

Töötanud mõnda aega õpetajana, siirdus ta üle piimandusele, sooritades piimanduspraktika Olustvere mõisa piimatalituses. Erihariduse piimanduse alal omandas ta Jedimonovi I järgu piimanduskoolis (endises Tveri kubermangus), mille lõpetas 1897. aastal. 1911 - 1912 õppis põllumajanduse ja piimanduse kursustel ja professor K. Hoppichi bakterioloogia- ja piimahügieeni kursustel. Täiendas end ka Taanis, Saksamaal Allgäus, Šveitsis ja Kuressaares Schlupi emmentalijuustu vabrikus. Pärast mitmetes kohtades töötamist Venemaal, Poolas ja Leedus siirdus ta 1913. aastal P. K. Estonia teenistusse, kus ta töötas osakondade juhina ja instruktorina. Vahepeal oli Martin Määr Põllutööministeeriumi teenistuses, piimanduskoolide juhataja Kuremaal ja erainete õpetaja Õisus ning siirdus hiljem taas konsulendiks. 1933. aastal kutsuti ta Tallinna Eesti Majandusühisusse piimandusmasinate müügiosakonna korraldajaks ja piimanduse eriteadlaseks. Kui Tallinna Eesti Majandusühisus 1940. aastal ühendati Tallinna Tarbijate Kooperatiiviga (Tallinna Kaubandusühistuga), läks ka Martin Määr automaatselt üle kooperatiivi, kus ta töötas ka 1944. aastal.[2]

Martin Määr maeti 09. märtsil 1947. aastal Tallinna siselinna kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Sünnipäevi". (nr 2, lk 6). 03.01.1939. Uus Eesti. Vaadatud 22.08.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Martin Määr 70-aastane". (nr 4, lk 1). 08.01.1944. Sakala (1878-1940). Vaadatud 22.08.2018.
  3. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=klLgpx1B1gPq Siselinna kalmistu, A, AN I-2, 6-31, 2-kohaline kirstuplats; kalmistud.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]