Marss üle Beltide

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Rootsi väed ületavad jää Sjællandile, 1658". Johan Philip Lemke (1631–1711) maal
"Suur-Beldi ületamine". Johan Philip Lemke maal

Marss üle Beltide oli Teise Põhjasõja ajal 1658. aasta 30. jaanuarist 8. veebruarini aset leidnud sõjakäik, mille käigus Rootsi kuningas Karl X Gustav juhtis Sjællandile jõudmiseks Rootsi sõjaväe Jüütimaalt üle Väike-Beldi jää Fyni saarele ja seejärel üle jäätunud Suur-Beldi. Riskantne, kuid ülimalt edukas ületamine oli hävitav löök Taanile ning viis samal aastal sõlmitud Roskilde rahuni, millega Skåne loovutati Rootsile.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Teise Põhjasõja ajal oli kuningas Karl X Gustav takerdunud konflikti Poolaga, suutmata jõuda sõjategevusega otsustava lõpplahenduseni (vaatamata sellele, et vallutatud oli ka Varssavi). Taani kuningas Frederik III aga pakkus Rootsile sõda kuulutades rootslastele pääsetee Poolast. Rootsi sõjavägi võis nüüd marssida Poolast välja, ilma et see paistnuks põgenemisena.

Rootsi armee marssis Poolast Taani lääne- ja keskossa, kuid et vältida võitlusi sellal Taani valduses olnud Skånes, ei naasnud nad kohe Rootsi. Päevas kümnete kilomeetrite kaupa kestnud forsseeritud marss viis 6000 Rootsi sõdurit Jüütimaale. Rootsi armee ei olnud suur, kuid tegemist oli ühtede kõige paremini varustatud ja parima väljaõppega väeosadega Euroopas. Armee kihutas laiali Taani vastupanujõud ja ülejäänud taanlased ei riskeerinud asuda planeeritud lahingusse rootslaste vastu.

1657. aasta 25. augustil seisis Rootsi sõjavägi vastvalminud Taani linnuse Frederiksodde (hiljem Fredericia) all Jüütimaa idarannikul. Kindlust oli täiendatud ligikaudu 8000 mehega ja seda kindlust ei olnud veel olemas aastal 1645, mil kuningas Karl X Gustav viimati seal käis. Kindral Carl Gustaf Wrangel piiras kindlust kaks kuud ja 24. oktoobril joosti sellele tormi. Hukkusid vaid vähesed rootslased, vangistati 6000 taanlast ning Rootsi sõjaväe valduses oli nüüd armee kogu Jüütimaal asunud varustus.

Kogu Jüütimaa oli peagi Rootsi kontrolli all ja Karl X Gustav alustas ettevalmistusi rünnakuks Taani saarte vastu. Detsembri keskel ilm muutus, tuues kaasa kõige külmema talve, mida mäletati. Meri jäätus saarte vahel, tehes laevade abil ründamise võimatuks. Kuninga poolt saadeti välja insener Erik Dahlberg, et teha kindlaks, kas jää toetaks Rootsi ratsa- ja suurtükiväe raskust. Dahlberg kandis kuningale ette, et väinade ületamine mööda jääd on teostatav.

Ületamine[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Beldi ületamine

1658. aasta 30. jaanuari varahommikul oli armee Väike-Beldi ületamiseks üles rivistatud, eesmärgiga Fyni saarele jõuda. Armee koosnes ligikaudu 9000 ratsa- ja 3000 jalaväelasest. Jää kaardus sõdurite raskuse all ja puhuti ulatus vesi meestele põlvedeni. Fyni kalda lähedal puhkes kokkupõrge umbes 3000 Taani kaitsjaga, kuid need löödi kiiresti kõrvale ja sõjavägi oli ohutult Fynile jõudnud.

Seejärel uuriti taas jääd, et leida parim viis üle Suur-Belti katva jää Sjællandi saarele jõudmiseks. Töid juhtis jälle Erik Dahlberg, kes soovitas võtta ette pikem marsruut Langelandi ja Lollandi saarte kaudu, mitte kõige kiirem tee üle Beldi. Kuningas asus koos ratsaväega üle jää teele 5. veebruari öösel ja jõudis samal päeval hiljem turvaliselt Lollandile. Jala- ja suurtükivägi järgnesid järgmisel päeval. Seega oli Rootsi väehulk 8. veebruaril ohutult Sjællandil päral ja pärast forsseeritud marsse jõudis vägi 15. veebruaril Kopenhaageni eeslinnadeni. Taanlased, kes olid eeldanud, et rootslased alustavad oma rünnakut kõige varem kevadel, sattusid paanikasse ja alistusid. Alustati läbirääkimisi ja 26. veebruaril allkirjastati mõlema osapoole poolt Roskilde rahu.

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Marss üle Beltide oli kuningas Karl X Gustavi jaoks ülimalt riskantne ettevõtmine. Uudis võidust levis kiiresti ja see oli saavutus, mis tõi kaasa imetluse üle kogu Euroopa. Taani jaoks oli Roskilde rahu lõpptulemus aga katastroofiline: kuningriigi kogu idapoolne osa (Skåne, Halland, Blekinge ja Bornholm) loovutati Rootsile ja Taani olemasolu iseseisva riigina oli kahtluse all.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]