Marja poe varing

Allikas: Vikipeedia

Marja poe varing (tuntud ka kui Marja poe katastroof) oli 1994. aasta 12. veebruari pärastlõunal toimunud varing Tallinnas tegutsenud Marja poes. Ehitusvea tõttu väsis müügisaali lage toestanud tala, mis purunedes põhjustas katuse ja lae kokkukukkumise. Õnnetuses sai kohapeal viis inimest surma ja kolmteist sai vigastada, neist üks suri hiljem haiglas.[1] Üks laps jäi õnnetuses orvuks.[2]

Õnnetus[muuda | muuda lähteteksti]

1994. aasta 12. veebruaril oli Marja poes tavalisest rohkem inimesi, sest õhtul oli Lillehammeri taliolümpia avamine ja enamik linlasi soovis omad sisseostud hommikul teha. Pärastlõunal oli poes juba rahulikum, kui kassiir kuulis äkki vorsti- ja lihaleti juures raksatust. Tunnistaja Leida Laane sõnul: «Kõik ragises ja mürises. Ripplagi hakkas alla kukkuma, seejärel tulid robinal paneelid». Õnnetuspaigale kiirustas 11 kiirabiautot, kaks reanimobiili, päästeteenistus ja politsei kogu Tallinnast. Kuna Tallinna päästjatel polnud raske- ja eritehnikat, siis kutsuti kohale Eriautobaasi kraana, mille abil prooviti tõsta varisenud paneele. Et Eriautobaasi kraana nokk oli selleks tööks liialt lühike, tuli erafirmalt tellida tööks sobilikum kraana[1]. Päästeoperatsioon lõppes kell kaks öösel, kui kõik paneelid oli majast välja saadud.

Fotod õnnetuspaigalt ja varingu likvideerimiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusarhiivi fotode andmebaas sisaldab fotosid õnnestuspaigalt ja varingu likvideerimiselt. Fotode numbrid arhiivis: 0-174037, 0-174038, 0-245123, 0-245124, 0-245125, 0-245126, 0-245127, 0-245128, 0-245129, 0-245130, 0-245131, 0-245132, 0-245133, 0-245134, 0-245135[3]. Fotode otsimisel võib kasutada väljal Sisu kirjeldus ka fraasi "Marja poe".

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimiskomisjon selgitas, et katuslae varingu põhjustas Kuldnoka tänava poolt teisele postireale toetuva betoontala toesõlme purunemine. Betoneerimise eel oli autorijärelevalve tala üle vaadanud ja nõudnud lisaarmatuuri panekut. Seda ehitajad aga ei teinud, ning 17 aastat hiljem tala väsis ja varises alla. Otseseid süüdlasi pole tänaseni teada.[2]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Uue kaupluse projekti hakkasid Voldemar Herkel, Kalle Rannula ja arhitektuuribüroo Harmin koostama 1994. aasta kevadel. Esimese korruse konstruktsioonid on betoonist, seinad betoonplokkidest, teine korrus seisab metallkarkassil. Poerahva soovide järgi projekteeriti kauplus osaliselt ilma vahelaeta, et katuseaknast kumav valgus langeks alati kohale, kus õnnetuse põhjustanud tala alla varises. Uue hoone ehitus algas 1994 sügisel, maja avati 30. juunil 1995.[2]

Kurioosumid[muuda | muuda lähteteksti]

Kurioosne lugu juhtus aga siis, kui Päästeamet läks Siseministeeriumilt erafirmast saadud arvega raha kraana töö kuludeks välja kauplema. Toonane siseminister Heiki Arike küsis üllatunult: "Miks te siis kraanasid tellite, kui teil raha ei ole?"[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Surm seisab päästjate selja taga" Õhtuleht, 4. august 1997
  2. 2,0 2,1 2,2 "SLÕL: Rasmuse päästis ime" Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2001
  3. "Rahvusarhiivi fotode andmebaas"