Marina Ladõnina

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Marina Ladõnina (vene Марина Алексеевна Ладынина; 24. juuni 1908 Skotinino, Smolensk10. märts 2003 Moskva [1]) oli vene filmi- ja teatrinäitleja.

Marina Ladõnina

Marina Ladõnina oli omaaegse filmitööstuse säravaim täht koos Ljubov Orlovaga.[2] 1936. aastal tutvus ta režissöör Ivan Põrjeviga, kes uue armastuse nimel jättis maha oma senise perekonna. 1936. aastal nad abiellusid, kuid elu kujunes keeruliseks ja 1954 abielu lahutati.

Marina Ladõnina oli väga populaarne. Pärast Põrjevist lahutamist ta filmides enam ei mänginud. Põhjuste osas täis selgust pole. Arvati, et Põrjev takistas Ladõnina filmidesse võtmist, või et teda kui "Põrjevi näitlejat" ei söandatud mujal rakendada, või et Ladõnina ise soovis vaatajate mällu jääda noore ja kaunina. Mõnd aega andis ta kontserte, kuid elu viimased aastad veetis üksinduses. [3]

Marina Ladõnina sai arvukalt autasusid, muuhulgas viis Stalini preemiat. 1950. aastal anti talle NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus.

Filme[muuda | muuda lähteteksti]

Marina Ladõnina alustas Ivan Põrjevi muusikalistes komöödiates nagu Ljubov Orlovagi. Paljudele filmidele kirjutas muusika Issaak Dunajevski ning mitmed laulud olid äärmiselt populaarsed.

  • "Rikas pruut" (1937, peaosa Marinka, Lenini orden)
  • "Traktoristid" (1939, peaosa Marjana Bažan, I järgu Stalini preemia)
  • "Armas tüdruk" (vene keeles Любимая девушка, 1940, Varja Lugina)
  • "Seatalitaja ja karjus" (1941, II järgu Stalini preemia, muusika Tihhon Hrennikov)
  • "Rajoonikomitee sekretär" (1942, Nataša)
  • "Jutustus Siberimaast" (1947, Issaak Dunajevski muusika, värvifilm, I järgu Stalini preemia)
  • "Kubani kasakad" (1949, kolhoosiesimees Galina Nikolajevna Persemova, II järgu Stalini preemia)
  • "Truuduse proov" (1954)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]