Margaret Abbott
.jpg)
Margaret Ives Abbott (15. juuni 1878 – 10. juuni 1955) oli Ameerika amatöörgolfar.[1] Ta oli esimene ameeriklanna, kes võitis olümpiavõistluse: naiste golfiturniiri 1900. aasta suveolümpiamängudel.[2]
Abbot sündis 1878. aastal Briti Rajis Calcuttas (praegu Kolkata),[3] 1884. aastal kolis koos perega Chicagosse. Ta liitus Chicago golfiklubiga Wheatonis, Illinoisis, kus teda juhendasid Charles B. Macdonald ja H. J. Whigham. 1899. aastal sõitis ta koos emaga Pariisi kunsti õppima. Järgmisel aastal registreerus ta koos emaga naiste golfiturniirile, teadmata, et need on teist korda toimuvad kaasaegsed olümpiamängud. Turniiri võitis Abbott 47 löögiga; tema ema jagas seitsmendat kohta teise võistlejaga. Abbott sai auhinnaks portselanist kausi.[2]
Detsembris 1902 abiellus ta kirjanik Finley Peter Dunne'iga. Hiljem kolisid nad New Yorki ja nad said neli last.[4] Abbott suri 76-aastaselt 1955. aastal, teadmata, et oli võitnud olümpiavõistluse. Ta sai tuntuks alles siis, kui Florida ülikooli professor Paula Welch tema elukäiku uuris.[2]
Elu ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Nooruspõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Margaret Ives Abbott sündis 15. juunil 1878 Calcuttas (praegu Kolkata)[3] Briti Rajis, Charles ja Mary Ives Abbotti perekonnas. Charles oli jõukas Ameerika kaupmees, kes suri 1879. aastal. Margaret kolis koos ema ja õvedega Bostonisse. Tema emast sai teismeeas Chicago Heraldi kirjandustoimetaja ja perekond kolis 1884. aastal Chicagosse.
Üheksateistkümnenda sajandi lõpus keelati naistel mitmetel spordialadel võistlemine. Golfiklubid lubasid naistel mängida ainult siis, kui neil oli meessoost saatja. Abbott hakkas koos emaga golfi mängima Chicago eeslinnas Wheatonis asuvas Chicago golfiklubis.[2] Abbot võitis mitu kohalikku turniiri ja 1899. aastaks oli ta handicap kaks. Teda nimetati "kirglikuks võistlejaks" ja tal oli teadaolevalt "stiilne löök".[5] Samal aastal reisis ta koos emaga Pariisi. Tema ema uuris ja kirjutas reisijuhi "Naine Pariisis: käsiraamat Prantsusmaa pealinna argieluks" ("A Woman's Paris: A Handbook of Every-day Living in the French Capital"; 1900). Margaret õppis kunsti koos Auguste Rodini ja Edgar Degas'ga.
.jpg)
Pariisi olümpiamängud[muuda | muuda lähteteksti]
1900. aasta suveolümpiamängud, mis toimusid Pariisis maist oktoobrini, olid teised kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiamängude asutaja Pierre de Coubertin kavandas algselt mänge ainult meestele. 1900. aastal lubati siiski naistel võistelda viiel spordialal: golfis, tennises, purjetamises, sõudmises ja ratsaspordis.[3] Kokku 997 sportlasest 22 olid naised. Võistlustel puudus korralik varustus, ei toimunud ava- ega lõputseremooniat ning hõlmasid selliseid spordialasid nagu köievedu, tuulelohede lennutamine, kuumaõhupalliga sõitmine ja tuvide võidusõit.[2] Kavas oli kaks golfiüritust – üks meestele ja teine naistele.
Olümpiamängud langesid kokku 1900. aasta Pariisi maailmanäitusega ja paljude hinnangul varjutas näitus võistlused.[2] Väljaanne Golf Illustrated nimetas sündmust võistluseks "mis toimub seoses Pariisi näitusega". Golfiturniiri nimetati "näidisvõistluseks" või "Pariisi maailmanäituse võistluseks", selle asemel, et seda nimetada olümpiavõistluseks. Olümpiaajaloolane Bill Mallon ütles hiljem: "Paljud 1900. aasta võistlusi peeti näidisvõistluseks. Väga raske on öelda, mis oli olümpiaala ja mis mitte." Malloni sõnul ei teadnud paljud sportlased, et nad olümpial osalevad.[2]
Abbott sai turniirist teada ajalehekuulutusest.[1] Ta tegi õppetöös pausi ja otsustas üritusele registreeruda. Ta võitis 47 löögiga. Kõik kümme võistlejat mängisid pikkade seelikute ja mütsidega. Philip Dunne'i sõnul ütles tema ema hiljem perele, et ta võitis turniiri, "sest kõik prantsuse tüdrukud said ilmselt valesti aru sellel päeval kavandatud mängu olemusest ja tulid mängima kõrgete kontsadega ja kitsa seelikuga".[1]
Abbott sai võidu eest vana Saksi portselanist kausi,[1] mis oli kinnitatud viilitud kulda. Pariisi mängude mõnede võistluste võitjaid autasustati prantsuse skulptori Frédéric Vernoni kujundatud ristkülikukujuliste kuld-, hõbe- ja pronksmedalidega. Paljudel muudel võistlustel, sealhulgas golfis, medaleid ei antud, auhindadeks olid hoopis karikad, kausid ja muud sarnased karikad. Abbotti võidust kirjutati väljaandes Chicago Tribune.[2]
Abbott jäi Pariisi ja võitis enne USA-sse naasmist ka Prantsusmaa meistritiitli aastal 1901. Ta abiellus 9. detsembril 1902 kirjanik Finley Peter Dunne'iga. Chicago Tribune'i andmetel said nad vaatamata võimalikult tagasihoidlikule abielutseremooniale "telegramme kümnetelt [...] kirjanduslikelt talentidelt", sealhulgas Sir Arthur Conan Doyle'ilt. Paar asus hiljem elama New Yorki. Neil oli neli last, sealhulgas Philip Dunne, kellest sai stsenarist, filmilavastaja ja produtsent.[2] Abbott ei osalenud enam eriti turniiridel lapsepõlves vigastatud põlve tõttu. 1912. aasta klubihoone tulekahjus hävisid andmed Abbotti sidemete kohta Chicago golfiklubiga Abbott suri 76-aastaselt 10. juunil 1955 Connecticuti osariigis Greenwichis viis päeva enne seda, kui ta oleks saanud 77.[2]
Pärand[muuda | muuda lähteteksti]
Abbott ei saanud kunagi teada, et ta osales olümpiavõistlusel ja temast sai esimene ameeriklanna, kes võitis olümpiavõistluse.[1] Ta sai tuntuks alles siis, kui Florida ülikooli professor ja olümpiamängude direktorite nõukogu liige Paula Welch uuris tema elu 1970. aastatel ning avastas, et Abbotti mainiti 1973. aastal olümpiavõitjana. Welch uuris kümme aastat ajaleheartikleid, mis mainisid Abbotti saavutusi erinevatel golfivõistlustel. 1980. aastate keskel võttis ta ühendust Abbotti poja Philipiga, teavitades teda oma ema olümpiavõidust.[2] Analüüsides Abbotti tundmatuse põhjuseid, ütles Welch: "Meil ei olnud sellist ajakirjanduslikku kajastust, mis meil täna on [...] Ta tuli tagasi [koju]. Ta abiellus. Ta kasvatas üles pere. Ta mängis golfi, kuid turniiridel ta enam tegelikult ei osalenud."
Philip kirjutas 1984. aastal väljaandele Golf Digest: "Ei juhtu just iga päev, et saate oma ema olümpiavõidust 80 aastat hiljem teada. Tšempion ise rääkis meile vaid seda, et võitis Pariisi golfimeistrivõistlused." Pärast 1904. aastat golf olümpiamängude kavasse ei kuulunud. Alles 2016. aasta suveolümpiamängudel võisteldi taas golfis.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Margaret Abbott: A Study Break | Women's Golf, Amateur Champion & 1900 Olympics | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 3. oktoobril 2023.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Holmes, Tao Tao (10. august 2016). "Margaret Abbott Won an Olympic Medal in 1900, But Never Found Out". Atlas Obscura (inglise). Vaadatud 3. oktoobril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Margaret Ives Abbott". Olympics.com.
- ↑ "Margaret Abbott Aced Team USA's First Women's Olympic Gold Medal And Didn't Know It". web.archive.org. 24. märts 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2016. Vaadatud 3. oktoobril 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Welch 1982, lk 753