Mapudunguni keel
| Mapudunguni keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tšiili, Argentina |
| Piirkonnad | Lõuna-Ameerika |
| Kokku kõnelejaid | 258 620 (2007) [1] |
| Keelesugulus | araukaani keelkond |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | arn |
Mapudunguni ehk maputše keel on araukaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Tšiili lõuna-keskosas ja Argentina lääne-keskosas. Seda keelt kõneleb umbes 250 000 inimest (andmed aastast 2007). Rahvuslikku koosseisu kuulub aga umbes 600 000 mapudungunlast (andmed aastast 2002).[1] Alternatiivsed nimetused on mapudungu keel, maputše ja araukaani keel. Mapudungi keeles on erinevad murded: molutše, pehuentše ja pikuntše. Pehuentše ja molutše on väga sarnased. Nende murrete kõnelejad saavad üksteisest kergesti aru. Kirjaoskus L1 tasemel on alla 1%. Kirjaoskus L2 tasemel on 21%. 85 000 inimest oskavad kirjutada hispaania keeles.
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| üks | kaks | kolm | neli | viis | kuus | seitse | kaheksa | üheksa | kümme |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| kiñe | epu | küla | meli | kechu | kayu | reqle | pura | aylla | mari |
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]iñché ñi ñuke ngüm y – 'mu ema nuttis' leli e n ew ñi ñuke – 'mu ema vaatas mind'[2]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Maputše keeles on 6 vokaali: a, e , i, o, u ja ɨ. Viimast hääldatakse kas ü, v või ï , olenevalt tähestikust. On mitu erinevat tähestikku, kõik kasutavad ladina kirjasüsteemi.
| Häälik | Koondtähestik | Ragileo tähestik | Nhewenh tähestik | Azumchefi tähestik |
|---|---|---|---|---|
| /p/ | p | p | p | p |
| /t̟/ | ṯ | * | td | * |
| /t/ | t | t | t | t |
| /k/ | k | k | k | k |
| /tʃ/ | ch | c | ch | ch |
| /tʂ/ | tr | x | tr | tx |
| /f/ | f | f | f | f |
| /θ/ | d | z | sd | z |
| /s/ | s | s | * | s |
| /ʃ/ | sh | * | sh | sh |
| /m/ | m | m | m | m |
| /n̟/ | ṉ | h | nd | nh |
| /n/ | n | n | n | n |
| /ɲ/ | ñ | ñ | nh, ñ | ñ |
| /ŋ/ | ng | g | g | g |
| /w/ | w | w | w | w |
| /j/ | y | y | j | y |
| /ɣ/ or /ɰ/ | g | q | q | q |
| /ɻ/ | r | r | r | r |
| /l̟/ | ḻ | b | ld | lh |
| /l/ | l | l | l | l |
| /ʎ/ | ll | j | lh | ll |
Mapudunguni keeles ei tehta vahet helitute ja heliliste klusiilide vahel. Tavaline sõnade järjekord Mapudunguni keeles on alus, öeldis ja sihitis.[3]
Nimisõnu on kahte sorti: elusaid ja elutuid objekte märkivad.
Küsivad asesõnad on iney 'kes', chem 'mis', chumül 'millal', chew 'kes', chum(ngechi) 'kuidas' ja chumngelu 'miks'.
Ei ole eraldi lihtminevikku ega täisminevikku. Ei ole ka käskivat kõneviisi. Kasutatakse jambi värsimõõtu.[3]
Mapudunguni keeles on kaks käänet: nominatiivne ja obliikvakääne.[4]
Eraldi mees- ja naissugu ei ole. Tegusõnad on kolmes isikus: esimene isik, teine isik, kolmas isik. On kolm grammatilist arvu: ainsus, kaksus (duaal) ja mitmus.[3]
| Number | ||||
| Ainsus | Duaal | Mitmus | ||
| Isik | Esimene | konün
(< kon-n) |
koniyu
(< kon-i-i-u) |
koniyiñ
(< kon-i-i-n) |
| Teine | konimi
(< kon-i-m-i) |
konimu
(< kon-i-m-u) |
konimün
(< kon-i-m-n) | |
| Kolmas | koni
(< kon-i-0-0) |
koningu
(< kon-i-ng-u) |
koningün
(< kon-i-ng-n) | |