Mamuka Mamulašvili

Allikas: Vikipeedia
Mamuka Mamulašvili (2014)

Mamuka Mamulašvili (gruusia keeles: მამუკა (უშანგი) მამულაშვილი; ukraina keeles: Мамука Мамулашвілі; sündinud 22. aprillil 1978 Tbilisis Gruusias), hüüdnimega Ushangi, on Ukraina vägede koosseisus võitleva Gruusia Rahvusleegioni komandör.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Nõukogude armee ohvitser ja hilisem Gruusia armee kindral Zurab Mamulašvili. Tema õde Nona Mamulašvili on poliitik ja Gruusia parlamendi saadik.

Mamulašvili võitles 14-aastaselt koos oma isaga Gruusia-Abhaasia sõjas (1992–1993). Langes venelaste kätte vangi ning teda piinati seitse kuud enne, kui vabastati.

"Grusiinid andsid alla, sest venelased püüdsid kinni külakooli lapsed ja ähvardasid nad võitluse jätkudes hukata. Kättemaksuks ei lasknud venelased grusiine aga maha, vaid piinasid julmalt. Mamuka veetis üksikkongis kolm kuud. Süüa sai kaks korda nädalas ja vett. Valvurid peksid vange regulaarselt ja töötlesid psühholoogiliselt. Alaealise Mamuka leidsid vanglast Punase Risti töötajad ja nõudsid talle inimlikumaid tingimusi. Venelaste moodi nägi see välja nii, et poiss viidi ühe valvuri majja, söögiks anti riknenud toitu ja regulaarselt peksid teda temavanused noorukid. Neli päeva pärast „inimlikumatesse tingimustesse“ paigutamist Mamuka põgenes. Ta lidus kuuvalges metsa poole, kuni mõistis, et tema põgenemise eest isa ellu ei jäeta. Poiss naasis vanglasse. Seitse kuud pärast vangi langemist pääses Mamuka vangide vahetusega koju. Tema isa jäi vangi kokku kaheks aastaks."[1] Sai oma sõjaliste teenete eest ainsa alaealisena Gruusia Vahtang Gorgasali 3. järgu ordeni (umbes võrdväärne Eesti Vabadusristiga).[2]

16-aastaselt läks välisvabatahtlikuna Esimesse Tšetšeenia sõtta (1994–1996) Vene vägede vastu võitlema.[3]

Pärast Esimest Tšetšeenia sõda sõitis Pariisi ja õppis ülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Võitles Gruusia eest 2008. aasta Vene-Gruusia sõjas ja töötas 2009–2012 Gruusia kaitseministri sõjalise vanemnõunikuna.[4]

Gruusia Sportliku Vabavõitluse (MMA- Mixed Martial Arts) Föderatsiooni president.

2013. aastal siirdus Ukrainasse, et toetada Euromaidani kuna ukrainlased toetasid Gruusiat 2008. aasta sõjas Venemaa vastu.[5]

Aprillist 2014 sõjaline instruktor Luhanski oblastis, õpetas välja ühte politseipataljoni. Samal ajal liikus võitlema Luhanski rindele.[6] Asus juhtima vabatahtlikest koosnevat Gruusia Rahvusleegioni, mis alates 2016. aastast on osa ametlikest Ukraina relvajõududest.[6] 19. septembril 2015 nimetati ta Ukraina rahvakangelaseks.[7]

Venemaa on korraldanud tema vastu korduvaid tapmiskatseid. 2019. aasta detsembri algul sai ta ühes Obuhhovo linna lähedal Kiievi oblastis talle tehtud mõrvakatses kuulihaavu.[8]

Venemaa kallaletung Ukrainale 2022–2023[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta Kiievi kaitselahingute ajal olid Gruusia leegioni võitlejad esimesed, kes Kiievi oblastis Hostomeli lennuväljal venelastele vastu astusid.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]