Madukael
| Madukael | |
|---|---|
 Ameerika madukael | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Suulalised Suliformes[1] |
| Sugukond |
Madukaellased Anhingidae |
| Perekond |
Madukael Anhinga Brisson, 1760 |
| Sünonüümid | |
Madukael (Anhinga) on madukaellaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Madukaelad ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Kui linnud ujuvad, võib vee peal näha üksnes nende pead ja küljelt küljele looklevat kaela.[2]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Madukaela perekonda klassifitseeritakse järgmised retsentsed liigid[1]:
- aafrika madukael – Anhinga rufa, Daudin, 1802
- aasia madukael –Anhinga melanogaster, Pennant, 1769
- ameerika madukael – Anhinga anhinga, Linnaeus, 1766
- austraalia madukael – Anhinga novaehollandiae, Gould, 1847
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Madukaelad meenutavad välimuselt enim kormorane, kuid pea, noka, kaela ja tiibade kujult sarnanevad nad haigrutega.[3]
Pea on väike ja pikk. Nokk on sirge ja terava otsaga, servad on sakilised. Kael on pikk ja peenike. Tiivad ja saba on pikad ja laiad. Sabasulgi on 12. Jalad on lühikesed.[3]
Isaslinnu sulestik on peamiselt must või tumedat värvi, tiibadel on heledad triibud. Emased ja noorlinnud on tuhmimat tooni.[3]
Sarnaselt kormoranidega saavad ka madukaelte suled vees märjaks. See aitab neil sukelduda.[4]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Madukaelad elavad Ameerikas, Aafrikas, Lõuna-Aasias, Uus-Guineal ja Austraalias troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes.[4]
Tavaliselt elavad nad järvede ja aeglase vooluga jõgede ääres, padurates ja soodes, kuid ka lehtersuuete ja laguunide ääres ning mangroovsoodes.[4]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Madukaelad toituvad peamiselt kaladest, kuid ka kahepaiksetest, roomajatest, putukatest, koorikloomadest, limustest ja kaanidest.[5]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Madukaelad võivad pesitseda nii üksikult kui ka kolooniates koos kormoranide, haigrute, iibiste ja toonekurglastega. Pesa asub puu otsas või roostikus ning võib olla madalal vee kohal või kuue meetri kõrgusel. Emaslind ehitab pesa isase toodud okstest.[6]
Kurnas on 2–6 helerohelist või -sinist muna. Kahe muna munemise vaheline aeg on 1–3 päeva. Mune hauvad mõlemad vanemad 25–30 päeva. Ameerika madukaela pojad saavad lennuvõimeliseks kuue nädala vanuselt, teistel liikidel kulub seitse nädalat.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Alan P. Peterson: Anhingidae Suliformes, vaadatud 24.10.2013
- ↑ Loomade elu 6:64.
- 1 2 3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 354. ISBN 978-84-87334-10-8.
- 1 2 3 del Hoyo, Elliott ja Sargatal 1992, lk 355.
- ↑ del Hoyo, Elliott ja Sargatal 1992, lk 356.
- ↑ del Hoyo, Elliott ja Sargatal 1992, lk 357.
- ↑ del Hoyo, Elliott ja Sargatal 1992, lk 357–358.