Maandamine

Allikas: Vikipeedia

Maandamine on elektrotehnikas paigaldise või seadme teatavate elektrit juhtivate osade vahetu, galvaaniline ühendamine maaga (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva maanduriga.

Võrgu talitlusmaandus (põhimaandur maandustakistusega 1 oomi ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus (kaitsemaandusjuhi PE abil) juhistikusüsteemis TN-C-S

Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).[1]

  • Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku pinge tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme kereühenduse tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja katselüliti katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik rikkevoolukaitselüliti rakendumise ja potentsiaaliühtlustuse tagamiseks.
Kaitsemaanduseks loetakse ka välguvarda maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse).
  • Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja võrkude mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada faasijuhtide pingeid maa suhtes.[2]

Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016 (Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]