Maamme kirja
"Maamme kirja" (rootsi keeles "Boken om vårt land") on Zacharias (Sakari) Topeliuse kirjutatud raamat, mis ilmus algselt 1875. aastal rootsi keeles ja milles ta kirjeldab Soomet, selle provintse, loodust, inimesi ja ajalugu. Algklasside õpikuks koostatud teost loeti koolides aastakümneid, kuni 1940. aastateni. 1907. aastaks oli raamatut ostetud 240 000 eksemplari, mis tegi sellest kirjastuse Edlund eduloo.
Kooliõpikud muutusid vajalikuks siis, kui Soome hakkas kasvama ühtsema majandusliku, liikluse ja poliitilise üksuse suunas. Ehitati Saimaa kanal (1856) ja raudteed (aastast 1862), oluliseks mõjutajaks sai ajakirjandus, hakkasid kokku tulema parlamendid ja laienes koolisüsteem. Topelius toetas kakskeelset Soomet, mainides seda näiteks 1848. aasta Helsingfors Tidningari 6. numbris. Lisaks lubas ta sellel ilmuda "Maamme kirjas": "Nüüd ma saan sellest aru. See riik on minu kodumaa. Kas ma nimetan seda soome keeles Suomenmaaks või rootsi keeles Soomeks, see on ikka sama maa."[1]
Koolisüsteemi roll muutus oluliseks, sest see pidi tõstma kodanike patriootilist teadlikkust ja tootma riigi jaoks tööjõudu. Topeliuse kontseptsioon isamaast keskendus nende eesmärkidega kooskõlas olevale tööle. Tema arvates oli Soome vaene ja viljatu ning ei pakkunud kerget elu. Isamaa oli nagu karm tööandja, kes "peksis" oma laisku kodanikke ja tõi neist välja parimad küljed. Topelius sidus oma kodanike töö isamaa teenimisega. Selle ajendiks oli Soome tugev majanduskasv 1870. aastatel. Rahvusvaheline tõus ei olnud veel järele jõudnud Soomele, mida koormas suurte nälja-aastate pärand.
Topeliuse kuvandit Soomest on pikka aega peetud ideaalseks. Seda õhutab patriotism ja religioosne vaim.[2] Tõepoolest, Topelius kirjeldas "Meie maa raamatus", et soomlastel on kalduvus laiskusele. Soome hobune osutus paremaks tööhobuseks kui tema peremees. Topelius kirjeldas just soome hobust kui rahvuse eeskuju.[3]
Topeliuse "Maamme kirja" on oma pealkirja ja käsitlusmeetodiga inspireerinud ka teisi soome kirjanikke. 1967. aastal andis Jörn Donner välja raamatu "Uusi maammekirja: Lukukirja for aiksui suomalli" ja 1992. aastal raamatu "Uusin Maammekirja". Erkki Pulliaineni "Uudempi Maammekirja" ilmus 1982. aastal.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kannisto (Wantanen), Päivi (2007). Suolatut säkeet : Suomen ja suomalaisten diskursiivinen muotoutuminen 1600-luvulta Topeliukseen. E-kirja. Ellibs, Turku. ISSN 978-952-99867-3-6.
{{cite book}}: kontrolli parameetri|issn=väärtust (juhend) - Tommila, Päiviö & Reitala, Aimo & Kallio, Veikko (1980). Suomen kulttuurihistoria, osa II. WSOY, Porvoo. Lk 254–293.
{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maamme kirja: 7
- ↑ Tietosanakirja, osa 5, 1913
- ↑ Maamme kirja: 54
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Maamme kirja, 38. painos, 1934
- Maamme kirja, 1. painos, 1876
- Maamme kirja, Wikisource