Mööbli-toonesepp
| Mööbli-toonesepp | |
|---|---|
 Mööbli-toonesepa valmikud | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Tooneseplased Anobiidae |
| Perekond |
Toonesepp Anobium |
| Liik |
Mööbli-toonesepp |
| Binaarne nimetus | |
|
Anobium punctatum De Geer, 1774 | |
Mööbli-toonesepp (Anobium punctatum, rahvapärase nimetusega puukoi) on toonesepa perekonda kuuluv mardikaline, kes vastsena toitub puitesemetes (sealhulgas mööblis) ja raamatutes.
Elupaigaeelistus
[muuda | muuda lähteteksti]Looduslikult on mööbli-toonesepa puhul tegu Euroopa parasvöötmelistes metsades, seega ka Eestis, laialt leviva liigiga, kuid ta on lisaks koloniseerinud ka sarnaseid elupaiku mujal maailmas, eelkõige Uus-Meremaal ja Põhja-Ameerika idarannikul[1].
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tooneseplased meenutavad keha kujult purelasi. Täiskasvanud on silindrilise kehaga ja tugevasti paisunud eesseljaga, mis varjab ülaltvaates pea. Mööbli-toonesepp on peamiselt pruunika värvusega ja 4–6 mm pikkuse kehaga. Kattetiibade pealispind on kaetud kollakate karvakestega ja keha pikitelje suunaliste lohukeste ridadega. Tundlad on 11-segmendilised, kusjuures viimased 3 segmenti on kokku pikemad kui ülejäänud segmentidest koosnev osa. Vastsed on C-kujulise valkja keha, suure pea ja hõreda lühikese karvastuga ning kasvavad ligi 6 mm pikkuseks. Suu ümber on vastsetel tume kitsas riba. Keha eesosas on nähtavad 3 paari rindmikujalgu.[2][1]
Elutsükkel
[muuda | muuda lähteteksti]Looduses munevad emased mardikad suvel (maist augustini) lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale kuni 50 piimvalget ovaalse kujuga muna läbimõõduga 0,5–0,7 mm. Mööbli-toonesepa munadest kooruvad sobivates tingimustes 6–10 päeva pärast alla 1 mm pikkused vastsed, kes närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist[1][3].
Tooneseplaste vastsed toituvad puidust, suutes lagundada toiduks nii rakukesta komponente tselluloosi ja hemitselluloosi kui ka raku sisemuses leiduvaid valke, suhkruid ja tärklist[4]. Nagu teisedki tselluloosi lagundada suutvad loomad, sõltuvad ka toonesepad selles protsessis soole mikroorganismidest. Samas toonesepad ei näri värsket puitu. Et toit muutuks neile suupäraseks, peab see seisma aastaid. Vastsestaadium kestab looduses ligikaudu 1 aasta, hoonetes ja mööbliesemetes isegi kuni viis aastat. Tooneseppadele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused, kus temperatuur püsib 22–23 °C juures, suhteline õhuniiskus on 70–90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%. Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 60% või puidu niiskusesisaldus alla 14% kaotavad putukad eluvõime.
Nukkumiseks õõnestab mööbli-toonesepp puidu pinna lähedale (mitte sügavamale kui 1 mm) laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. Nukkumine kestab 2–3 nädalat kuni 12[5] aastat. Nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse väljalennuava, mille läbimõõt on 1–2 mm ja lendab sigimispartneri otsingule. Valmikud ei toitu, nende ülesanne on tagada paljunemine ja levik[6][1][3].
Vaenlased
[muuda | muuda lähteteksti]Vastsetele on oluliseks vaenlaseks parasitoidid (kile- ja kahetiivalised putukad), aga kindlasti ka vanades puumajades elutsev röövtoiduline tolmulutikas (Reduvius personatus), kellel õnnestub oma pikkade suiste abil kätte saada tooneseppade vastseid, kui osa käike puidus on ligipääsetavaks muutunud[6].
Kahjurlus
[muuda | muuda lähteteksti]Toonesepad on Eestis kõige levinumad puidukahjurid (levinuim on Anobium punctatum). Nad ohustavad peamiselt asustamata hooneid, kuna keskkonnatingimused asustatud hoonetes pole tihtipeale neile sobivad. Siiski on arvatud, et näiteks peaaegu pooltes Suurbritannia ja peaaegu igas Saksamaal asuvas puithoones on mingil perioodil olnud tooneseppade vastseid. Peapõhjuseks on halb ventilatsioon teatavates majaosades.
Eesti rahvausund
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvapärimuses oli uskumus teispoolse ilma asukate (maa-alused) haigestavast mõjust inimesele ning teatud iseloomuliku hääle kuulmine võis olla haiguse, hävingu, isegi surma ettekuulutajaks. Üleloomulike olendite ringi kuulus ka toonesepa nimetust kandev mardikas. Tooneseplaste (mööbli- ja suur-toonesepp) tiksumist on käsitatud kui surnuteilma märguannet elavaile. Seosele toonelaga viitavad ka mardika liiginimetused toonesepp ja toonetikas.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Hutton 2008
- ↑ Giljarov, Mamajev et al. 1984
- 1 2 Konsa 2008
- ↑ Parkin 1940
- ↑ "Borer – Borer Treatments". wellingtonborertreatment.co.nz (Uus-Meremaa inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2022. Vaadatud 3. veebruaril 2026.
- 1 2 Martin 2007
- ↑ Kujutelmad üleloomulikest olenditest Mall Hiiemäe
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Martin, Mati 2007. Puukoi ehk toonesepp närib puitu ja tekitab ebausku Eesti Loodus (12).
- Bisby, F. A., Y. R. Bisby, et al. (2007). "Anobium punctatum (Common Furniture Beetle)"
- Giljarov, M. S., B. M. Mamajev, et al. (1984). Loomade elu: 3. köide. Selgrootud. Loomade elu. H. Remm. Tallinn, Valgus. 3: 432.
- Hallan, J. (2009). "Synopsis of the described Coleoptera of the world."
- Hutton, T. (2008). "Woodworm Anobium Punctatum." The Building Conservation Directory
- Konsa, K. (2008). Putukad maja kallal. Maakodu. 8: 14–15.
- Parkin, E. A. (1940). "The digestive enzymes of some wood-boring beetle larvae." Journal of Experimental Biology 17: 364–377.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mööbli-toonesepp andmebaasis eElurikkus
