Märtsipäevad
- See artikkel räägib 1918. aasta kokkupõrgetest Bakuus. Poola 1968. aasta meeleavalduste kohta vaata artiklit 1968. aasta Poola poliitiline kriis.
| Märtsipäevad | |||
|---|---|---|---|
| Osa Armeenia-Aserbaidžaani sõjast (1918–1920) ja Venemaa kodusõja lõunarindest | |||
 | |||
| Toimumisaeg |
30. märts – 2. aprill 1918 (4 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Bakuu ja Bakuu kubermang, Taga-Kaukaasia komissariaat | ||
| Tulemus |
Bolševike ja Dašnaktshuthjuni võit
| ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Märtsipäevad (ka märtsisündmused (aserbaidžaani keeles Mart hadisələri)) olid rahvustevahelised kokkupõrked 30. märtsist 2. aprillini 1918 Bakuus ja selle ümbruses Bakuu kubermangus Taga-Kaukaasia komisariaadis.[1][2]
Võimu pärast konkureerisid ühelt poolt bolševikud armeenia revolutsionääride (Dašnaktshuthjuni) toel ning teiselt poolt aserite erakond Müsavat.[3][4][5] Bolševike ja armeenlaste seas hakkasid ringlema kuulujutud võimalikust moslemite ülestõusust ning nad lõid Bakuus oma kommuuni.[6][7][8][9][10][11][12]
Üldiselt käsitlevad ajaloolased märtsipäevi kui rahutusi või kodusõda, kuid kaasaegses Aserbaidžaani kirjanduses on ametlik tõlgendus, et tegu oli genotsiidiga. Märtsipäevadele järgnesid hiljem samal aastal septembripäevad, mille käigus Kaukaasia Islami Armee tappis kohalike aseri liitlaste abiga Bakuud vallutades ligi 10 000 armeenlast.[13][14]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "New Republics in the Caucasus". The New York Times Current History. 11 (2): 492. Märts 1920.
- ↑ Michael Smith. "Pamiat' ob utratakh i Azerbaidzhanskoe obshchestvo/Traumatic Loss and Azerbaijani. National Memory". Azerbaidzhan i Rossiia: obshchestva i gosudarstva (Azerbaijan and Russia: Societies and States) (vene). Sakharov Center. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2020. Vaadatud 21. augustil 2011.
- ↑ De Waal, Thomas (2010). The Caucasus: An Introduction. Oxford University Press. Lk 62. ISBN 978-0-19-539976-9.
In the so called March Days of 1918, Baku descended into a mini-civil war, after the Bolsheviks declared war on Musavat Party and then stood by as Dashnak militias rampaged through the city, killing Azerbaijanis indiscriminately
- ↑ Suny, Ronald Grigor (1993). The revenge of the past:nationalism, revolution, and the collapse of the Soviet Union. Stanford University Press. Lk 41–42. ISBN 0-8047-2247-1.
- ↑ Buttino, Marco (1993). In a collapsing empire:underdevelopment, ethnic conflicts and nationalisms in the Soviet Union Volume 28. Feltrinelli Editor. Lk 176. ISBN 88-07-99048-2.
Violence increased during the Civil War, with massacres of Azeri Turks – by the combined forced of Armenian Dashnaktsutiun party and the Bolsheviks
- ↑ Firuz Kazemzadeh. Struggle For Transcaucasia (1917—1921), New York Philosophical Library, 1951.
- ↑ "Азербайджан и Россия. Общества и государства". old.sakharov-center.ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2020. Vaadatud 20. novembril 2024.
- ↑ Tadeusz Swietochowski. Russian Azerbaijan, 1905—1920: The Shaping of a National Identity in a Muslim Community. Cambridge University Press, 2004. ISBN 0-521-52245-5, 9780521522458, pp 116—118
The truly tragic turn of events came after acceptance of the ultimatum, when the Dashnakist allies of the Bolsheviks took to looting, burning, and killing in the Muslim sections of the city
- ↑ World and Its Peoples: The Middle East, Western Asia, and Northern Africa. Marshall Cavendish. 2006. Lk 786. ISBN 0-7614-7571-0.
Muslims in Baku revolted in March 1918, but their uprising was suppressed by the city's Armenians
- ↑ De Waal, Thomas (2003). Black garden: Armenia and Azerbaijan through peace and war. NYU Press. Lk 100. ISBN 0-8147-1945-7.
When in March 1918, Azerbaijanis revolted against the Baku Commune, Armenian Dashnaks and Bolshevik troops poured into the Azerbaijani quarters of the city and slaughtered thousands
- ↑ Suny, Ronald Grigor (1993). The revenge of the past:nationalism, revolution, and the collapse of the Soviet Union. Stanford University Press. Lk 42. ISBN 0-8047-2247-1.
After crushing a Muslim revolt in the city, the Bolshevik-led government, with its small Red Guard, was forced to rely on Armenian troops led by Dashnak officers
- ↑ Cronin, Stephanie (2004). Reformers and revolutionaries in modern Iran: new perspectives on the Iranian left. Psychology Press. Lk 91. ISBN 0-415-33128-5.
After the 'March Days', the Bolsheviks finally came to power and established their famous Baku Commune in April 1918
- ↑ Hovannisian, Richard G. (1967). Armenia on the Road to Independence, 1918. Berkeley: University of California press. Lk 227. ISBN 0-520-00574-0.
- ↑ Croissant, Michael P. (1998). The Armenia-Azerbaijan Conflict: Causes and Implications. London: Praeger. Lk 15. ISBN 0-275-96241-5.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kazemzadeh, Firuz (1950). The Struggle for Transcaucasia (1917–1921). Anglo Caspian Press Lted. Lk 360. ISBN 978-0-9560004-0-8.
- Alstatdt, Audrey L. (1992). The Azerbaijani Turks: power and identity under Russian rule. Hoover Press. ISBN 978-0-8179-9182-1.
- Ratgauzer, Iakov A. (1927). Революция и гражданская война в Баку, 1917–1918. Красный Восток.
- Swietochowski, Tadeusz (2004). Russian Azerbaijan, 1905–1920: The Shaping of a National Identity in a Muslim Community. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-52245-8.
- Suny, Ronald Grigor (1972). The Baku Commune. Princeton University Press. Lk 217–221. ISBN 978-0-691-05193-2.
- Northcote, Dudley S. (1922). "Saving Forty Thousand Armenians". Current History. New York Times Co. Vaadatud 12. detsembril 2008.
- Pasdermadjian, Garegin (1918). Why Armenia Should be Free: Armenia's Role in the Present War. The Armenian National Union of America. Lk 188–199.
- Balayev, Aydin (oktoober 2008). "A Defining Moment For Azerbaijan". Azerbaijan in the World. I (18).
- Smith, Michael G. (2001). "Anatomy of a Rumour: Murder Scandal, the Musavat Party and Narratives of the Russian Revolution in Baku, 1917-20". Journal of Contemporary History. 36 (2): 211–240. DOI:10.1177/002200940103600202. ISSN 0022-0094. S2CID 159744435.