Mängupaik
 |
Mänguplats tähistab asukohta, kus erinevad linnu- ja loomaliigid peavad pulmamänge. Isased kogunevad mänguplatsile, et võidelda välja õigus paarituda vaatlevate emastega. Mänguplatsidel võitlevad isased, kes soovivad näidata enda geneetilist üleolekut rivaalide suhtes. Mänguplatsidel rivaalitsevad looma- ja linnuliigid, kelle isaspool järglasi ei kasvata.[1]
Mänguplatside kasutamine esineb lindude, putukate, kalade, imetajate ning roomajate seas. Kõige levinumad liigid Eestis on teder, teised kanalised ning rohunepp.[2]
Mänguplatsid on üldjuhul väikesed ning tihedalt isasloomi täis. Suurel mänguplatsil paiknevatel isastel on suurem paaritumise võimalus, kuna suur mänguplats kaitseb kiskluse eest ning annab emastele valikuvõimaluse.
Mänguplatse kasutavad linnuliigid
[muuda | muuda lähteteksti]Teder
[muuda | muuda lähteteksti]Tedre pulmamängud kestavad märtsi lõpust mai keskpaigani. Mänguplatsil hakkavad isaslinnud omavahel konkureerima tehes tantsuliigutusi ja häälitsusi. Pulmatants muutub sageli vägivaldseks kui isaslinnud hakkavad teineteist nokkima ja peksma. Osad linnud kaotavad selle järel sulgi ja näevad lõpuks räbaldunud välja. Võitjateks tulnud linde ootavad mitmed emaslinnud, kes otsustavad nendega paarituda. Kaotajad saavad järgmisel kevadel uuesti proovida.[3]
Metsis
[muuda | muuda lähteteksti]Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Kui vanematel metsisekukkedel on olemas oma kindel mänguplats, siis nooremad kuked peavad enne kindla koha leidmist ennast eri mängupaikades tõestama. Tavaliselt leiavad oma kindla koha kolmandal aastal.[4] Metsiste mängupaik on nn “killustunud” ehk isased metsised näitavad oma dominantsust ja maskuliinsust hajutatult. Metsisekukkede arvukus sõltub ümbritseva metsa hulgast ja kvaliteedist.[5] Kui kanad on saabunud asuvad kuked omavahel võistlema ja tugevamad asuvad seejärel emastega paarituma. Seejuures võivad metsised, kes väljaspool pulmamänge on küllaltki häbelikud ja ettevaatlikud linnud, rünnata keda/mida tahes (nt inimesi ja masinaid).[4][6]
Rohunepp
[muuda | muuda lähteteksti]Rohunepp on tuntud oma erilise pulmamängu poolest. Iga õhtu videviku ajal kogunevad isaslinnud mänguplatsile, et võita emaslindude tähelepanu.[7]
Ta on meie neppidest ainus liik, kelle pulmamäng toimub maapinnal[8]. Mängivad kuivemal kohal alalisel mänguplatsil.[9] Igal isaslinnul on kindel territoorium, mida teiste isaslindude eest kaitstakse. Mängides ajab isaslind rinna puhevile ning klõbistab valjult nokaga. Lähestikku sattunud isaslinnud peavad omavahel võitlusi, hüpates maapinnalt kõrgemale. Seda aega kasutavad teadlased nende lindude loendamiseks[8]
Kõige paremini saab rohuneppe vaadelda mais ja juunis õhtuhämaruses nende mängupaikades. Kaitsekaalutlustel on kõigile huvilistele avalikustatud Eestis vaid üks rohunepi mängukoht Kärevere luhal.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "What the Heck Is a Lek? The Quirkiest Mating Party on Earth".
- ↑ "What does "lek" mean?".
- ↑ "Lek It Be: Black Grouse mating season".
- ↑ 4,0 4,1 "Metsis".
- ↑ "Comparison between lek counts and bioacoustic recording for monitoring Western Capercaillie (Tetrao urogallus L.)".
- ↑ "Card Western Capercailie".
- ↑ "Birds of Switzerland".
- ↑ 8,0 8,1 "Effects of weather and timing on counts of breeding Snipe Gallinago gallinago". Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt; nime ":1" on määratud mitu korda erineva sisuga. - ↑ "Rohunepp".
- ↑ "Rohunepp".