Lehekülje Läti majandus lähteteksti vaatamine

{{Infokast majandus
| pealkiri     = Läti majandus
| wikidataID = Q211
| valuuta      = [[euro]] (EUR)
| fikseeritud kurss = 
| majandusaasta = kalendriaasta
| kaubandusorganisatsioonid = [[EL]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] ja teised
| SKT          = 
| SKT maailmas =
| SKT kasv     = 
| SKT elaniku kohta = 
| SKT elaniku kohta maailmas = 
| SKT sektorite järgi =
| inflatsioon  = 
| diskontomäär =
| vaeseid      = 
| Gini         =
| inimarengu indeks = 
| tööjõud      =
| tööjõud sektorite järgi =
| tööpuudus    = 
| keskmine brutopalk = 
| brutopalga mediaan = 
| keskmine netopalk =
| netopalga mediaan =
| tööstusharud =
| ettevõtluse lihtsuse indeks =
| eksport      = 11,39 mld eurot (2017)
| ekspordiartiklid = puit ja puittooted, masinad ja seadmed, metalltooted, tekstiiltooted, toiduained
| ekspordipartnerid = {{PisiLipp|Leedu}}, 17,6%<br> {{PisiLipp|Eesti}}, 11,5%<br> {{PisiLipp|Venemaa}}, 10,7% (2017)
| import       = 14,03 mld eurot (2017)
| impordiartiklid = masinad ja seadmed, keemiatooted, kütus, sõidukid
| impordipartnerid = {{PisiLipp|Leedu}}, 17,4%<br> {{PisiLipp|Saksamaa}}, 11,4%<br> {{PisiLipp|Venemaa}}, 10,6% (2017)
| otseinvesteeringud =
| jooksevkonto =
| välisvõlg    = 
| investeerimispositsioon =
| avaliku sektori võlg =
| tulu         = 
| jooksevkonto SKT suhtes =
| välisabi     =
| reiting      = 
| välisreservid =
}}

'''Läti majandus''' on avatud majandus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] siseturul. Sel on tihedad sidemed ka [[Venemaa]] ja teiste [[SRÜ]] riikidega. Pärast 2008.–2010. aasta finantskriisi on majandus taastunud: 2011–2013 kasvas [[SKT]] aastas enam kui 4%, mis oli märgatavalt üle EL-i keskmise.

Läti on [[WTO]] liige 1999. aastast ja Euroopa Liidu liige 2004. aastast. Läti sai [[euroala]] liikmeks 2014. aastal ja [[OECD]] liikmeks 2016. aastal.

== Sisemajanduse kogutoodang ==
[[2007.–2008. aasta finantskriis|2007.–2010. aasta üleilmne finantskriis]] põhjustas Lätis majanduskriisi. SKT kukkus 2009. aastal umbes 18%, mis oli üks suurimaid SKT langusi aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|url=http://www.reitingi.lv/lv/news/ekonomika/39531.html|pealkiri=Komentārs par IKP izmaiņām 2009. gada 4. ceturksnī|publisher=Reitingi.lv|date=|accessdate=2011-09-22}}</ref> SKT hakkas taastuma 2010. aasta keskpaigas, 2011. aastal kasvas see Läti statistikaameti andmetel juba 5,5%. Enim kasvasid ehitussektor (12,4%), tootmine (11,7%), kaubandus (8,7%) ning transport ja logistika (8,0%).<ref>{{Netiviide|url=http://www.apollo.lv/portal/news/articles/267487?ref=news-btn-b4|pealkiri=Latvijas IKP 2011. gadā audzis par 5,5%. LETA ziņa 2012. gada 9. martā|publisher=apollo.lv|date=|accessdate=2012-03-23|vaadatud=2018-03-21|arhiivimisaeg=2012-03-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120310071702/http://www.apollo.lv/portal/news/articles/267487?ref=news-btn-b4|url-olek=ei tööta}}</ref> SKT ületas kriisieelse taseme 2017. aastal. 

Tööstuse tootmismaht ületas 2013. aastal 2009. aasta mahtu 22% võrra ning toodete eksport vedas kasvule ka siseturu kommertsteenuste, jaekaubandus- ja ehitussektori. Viimastel aastatel on nende sektorite osakaal majanduse kasvus suurenenud, samas kui nõrk ekspordinõudlus 2013. ja 2014. aastal on aeglustanud tööstussektori kasvu.

[[Eurostat]]i andmetel moodustas Läti ostujõu pariteedi järgne SKP elaniku kohta 2010. aastal 55%, 2011. aastal 60% ja 2015. aastal 64% Euroopa Liidu keskmisest.<ref>{{Netiviide |url=http://financenet.tvnet.lv/zinas/613034-eurostat_latvijas_ikp_uz_vienu_iedzivotaju_pern_bijis_ceturtais_zemakais_es |pealkiri=«Eurostat»: Latvijas IKP uz vienu iedzīvotāju pērn bijis ceturtais zemākais ES |vaadatud=2018-03-21 |arhiivimisaeg=2016-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160616214925/http://financenet.tvnet.lv/zinas/613034-eurostat_latvijas_ikp_uz_vienu_iedzivotaju_pern_bijis_ceturtais_zemakais_es |url-olek=ei tööta }}</ref>

[[File:Läti SKT 1996-2017, 2010. a. hindades.svg|700px|Läti SKT 1995–2017, 2010. a. hindades]]<br><em>Läti 1995.–2017. a SKT 2010. aasta hindades (mld eurot) ja SKT muutus (%), allikas Eurostat</em>


{{Diagramm|width=700|height=200|xAxisTitle=Aasta|yAxisTitle=SKT reaalkasv (%)|type=rect|legend=
|x=2006,2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017
|y1= 11.9, 10.0, -3.5, -14.4, -3.9, 6.4, 4.0, 2.4, 1.9, 3.0 , 2.2, 4.5 
|y2= 3.3, 3.0, 0.4, -4.3, 2.1, 1.7, -0.4, 0.3, 1.8, 2.3, 2.0 , 2.4
|y1Title=Läti
|y2Title=EL
|colors=#80ff8000,#800000aa}}
<em>Läti ja Euroopa Liidu SKT reaalkasv 2006–2017, allikas [http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=tec00115 Eurostat]</em>

Võrreldes naaberriikidega oli IMF-i andmetel Läti SKP elaniku kohta 2016. aastal jooksevhindades 14 062, Leedus 14 892, Eestis 17 786, Rootsis 51 124 dollarit ning Venemaal 8945 ja Valgevenes 4989 USA dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=74&pr.y=13&sy=2015&ey=2022&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=946%2C913%2C922%2C939%2C144%2C941&s=NGDPDPC&grp=0&a=|pealkiri=IMF: Gross domestic product per capita|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

== Riigieelarve ==
Läti eelarve tulud pärinevad maksudest, lõivudest, muudest maksetest ja välisabist (peamiselt EL-i fondid).

{{Diagramm|width=500|height=180|xAxisTitle=Aasta|yAxisTitle=Riigieelarve (mld EUR)|type=rect|legend=
|x=2010,2011,2012,2013,2014,2015, 2016
|y1= 5.389870241, 5.997502797, 6.835941796, 6.940932646, 7.049465047, 7.290284947, 7.425154897
|y2= 6.630665950, 6.578915728, 6.720775896, 6.949197813, 7.361723417, 7.637583271, 7.582778182
|y1Title=Tulud
|y2Title=Kulud
|colors=#800000aa, #80ff8000}}
<em>Riigieelarve tulud ja kulud 2010–2015 (mld eurot), allikas [http://www.fm.gov.lv/en/s/budget/ Läti rahandusministeerium]</em>

=== Maksusüsteem ===
Lätis on kehtestatud 15 maksu.
# Üksikisiku tulumaks määraga 20–31,4%. Kapitalitulud on maksustatud ühtlase maksumääraga 20%.
# Ettevõtte tulumaks määraga 20%, reinvesteeritud kasum on maksuvaba.
# Maamaks määraga 0,2–3%.
# Käibemaks tavamääraga 21%.
# Aktsiis alkohoolsetele jookidele, tubakatoodetele, naftatoodetele, gaasile, karastusjookidele ja kohvile ning e-sigarettide täitevedelikule.
# Tollimaks.
# Loodusvarade maks.
# Hasartmängumaks maksumääraga 10%.
# Sotsiaalkindlustusmaks määraga 35,09%, millest tööandja maksab 24,09% ja töövõtja 11%. Sotsiaalkindlustusmaksule on kehtestatud ülempiir 55 000 eurot aastas.
# Elektrimaks 1,01 eurot / 1 megavatt-tunni kohta.
# Mikroettevõtete maks maksumääraga 15% mikroettevõtetele käibega kuni 40 000 eurot. Eesmärk on anda mikroettevõtetele soodustust tööjõumaksudelt.
# Mootorsõiduki kasutusmaks, mille määr sõltub mootori kubatuurist.
# Maks ettevõtluses kasutatavatele bussidele ja teistele inimeste veoks kasutatavatele sõidukitele.
# Subsideeritud elektrienergia maks.
# Solidaarsusmaks.<ref>[http://www.fm.gov.lv/lv/sadalas/nodoklu_politika/nodoklu_un_nodevu_sistema_latvija/ Nodokļu un nodevu sistēma Latvijā] FM mājaslapa</ref><ref>{{Netiviide|autor=Läti rahandusministeerium|url=http://www.fm.gov.lv/en/s/taxes/|pealkiri=Tax system in Latvia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

2018. aasta jaanuarist jõustunud maksureformiga kehtestati astmeline tulumaks, tõsteti sotsiaalkindlustusmaksu 1% võrra ning ettevõtetele kehtestati maksuvabastus reinvesteeritud kasumilt. Sotsiaalkindlustusmaksu tõusust tekkinud tulud suunatakse tervishoidu.

OECD riike võrdleva maksude konkurentsivõimelisuse indeksi järgi on Läti neljandal kohal Eesti, Uus-Meremaa ja Šveitsi järel. Indeks põhineb üle 40 indikaatoril, mis ei mõõda üksnes maksukoormust, vaid ka maksustamise struktuuri.<ref>[http://taxfoundation.org/article/2017-international-tax-competitiveness-index 2017 International Tax Competitiveness Index]{{Kõdulink|aeg=august 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>

SSE Riga varimajanduse indeksi järgi oli 2016. aastal varimajanduse osakaal 20,3% riigi SKT-st. Varimajanduse osakaal on vähenemas, kuid see on endiselt suurem kui naaberriikides Eestis ja Leedus (vastavalt 15,4% ja 16,5%). Peamised varimajanduse allikad on ettevõtted, mis varjavad oma tulusid, vältimaks tulumaksu, ning ettevõtted, kes maksavad ümbrikupalka, vältimaks tööjõumakse. Tööstusharude kaupa on varimajanduse osakaal suurim ehitussektoris.<ref>https://www.swedbank-research.com/english/latvian_economy/2017/august/macro_focus_tax_reform_in_latvia_2017-08-09.pdf, Swedbank, 2017.</ref>

== Väliskaubandus ==

Toodete ja teenuste eksport kasvas Lätis hüppeliselt 2010–2012 ning see edendas seeläbi majandust märkimisväärselt. 2012. aastal ületas ekspordimaht kriisieelse taseme peaaegu 22% võrra. 2009–2012 kasvas eksport keskmiselt 25% aastas, samas kui import kasvas keskmiselt 23% aastas. Sel perioodil moodustasid peamise osa toodete ekspordi kasvust põllumajandustooted, toiduained ja metallitooted. Märgatavalt kasvas ka puittoodete, masinatoodete, elektrimasinate ja -seadmete ning mineraaltoodete eksport.<ref name=":6">{{Netiviide |url=https://www.em.gov.lv/files/tautsaimniecibas_attistiba/makro/makro_66_lv.pdf |pealkiri=Latvijas tautsaimniecības makroekonomikas apskats #66 2016 -1 |vaadatud=2018-03-24 |arhiivimisaeg=2019-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191219072527/https://www.em.gov.lv/files/tautsaimniecibas_attistiba/makro/makro_66_lv.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>

[[File:Läti peamised kaubanduspartnerid 2016-2017.png|thumb|580px|right|Läti peamised kaubanduspartnerid 2016–2017 (mln eurot)]]
2017. aastal oli Läti väliskaubanduskäive jooksevhindades 25,42 miljardit eurot, mis on 2,81 miljardit eurot ehk 12,4% enam kui 2016. aastal. Ekspordimaht oli 11,39 miljardit eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 10,0%) ja impordimaht 14,03 miljardit eurot (kasv 14,5%). Suurimad kaubanduspartnerid olid [[Leedu]], [[Saksamaa]], [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[Poola]].<ref>{{netiviide|url=http://www.csb.gov.lv/notikumi/2017-gada-precu-arejas-tirdzniecibas-apgrozijums-pieaudzis-par-124-46963.html|pealkiri=2017. gadā preču ārējās tirdzniecības apgrozījums pieaudzis par 12,4 %|last=|first=|access-date=|date=}}</ref>

Kriisi ajal kahanes teenuste eksport vähem kui toodete eksport ning pärast kriisi 2011–2012 kasvas teenuste eksport ühtlaselt. Teenuste positiivne bilanss kattis 2012. aastal 64% negatiivsest kaubandusbilansist ning 2013. aastal tänu negatiivse kaubandusbilansi vähenemisele juba 70%. 2014. aastal kattis teenuste bilanss 77% negatiivsest kaubandusbilansist.<ref name=":5">https://web.archive.org/web/20200321155114/https://www.em.gov.lv/files/tautsaimniecibas_attistiba/zin/2015_dec_lv.pdf LATVIJAS REPUBLIKAS EKONOMIKAS MINISTRIJA ZIŅOJUMS PAR LATVIJAS TAUTSAIMNIECĪBAS ATTĪSTĪBU 2015 Decembris.</ref>

== Tööturg ==
[[File:Läti hõivatud-töötud, 1996-2017.svg|thumb|560px|Läti hõivatud-töötud 15–74-aastaste tööjõu hulgas 1996–2017 (1000 inimest) ja SKT 2010. aasta hindades (mld eurot)
Allikas [http://data.csb.gov.lv/pxweb/en/Sociala/Sociala__ikgad__nodarb/NB0010.px/table/tableViewLayout2/?rxid=a79839fe-11ba-4ecd-8cc3-4035692c5fc8 Läti statistikaamet]]]

Pärast majanduskriisi on aegamisi kasvanud tööga hõivatute hulk ja paranenud on ka hõivatuse määr. Kui 2010. aastal töötas 850 700 inimest ehk 52% 15–74-aastatest, siis 2015. aastal töötas 896 100 inimest ehk 60,8%.

Alates 2012. aasta neljandast kvartalist on Läti tööhõive näitaja ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2017. aasta neljandas kvartalis oli see 0,2% suurem kui Leedus (63,5%), kuid väiksem kui Eestis (68,4%).<ref>{{Netiviide|url=http://www.csb.gov.lv/notikumi/2017-gada-latvija-bija-nodarbinati-629-iedzivotaju-47617.html|pealkiri=2017. gadā Latvijā bija nodarbināti 62,9 % iedzīvotāju|last=|first=|access-date=|date=}}</ref>

Negatiivne rändesaldo ja väike sündimus kahandavad tööealise elanikkonna koguhulka ligikaudu 1% aastas. 

2017. aasta kolmandas kvartalis oli töötuse määr 8,5%.<ref>{{Netiviide|url=http://www.csb.gov.lv/notikumi/2017-gada-3-ceturksni-bezdarba-limenis-latvija-samazinajies-par-04-procentpunktiem-47061.ht|pealkiri=2017. gada 3. ceturksnī bezdarba līmenis Latvijā samazinājies par 0,4 procentpunktiem CSP|last=|first=|access-date=|date=}}</ref> Töötus on suurem lihttööliste ja maa-elanikkonna hulgas. Pikaajalise töötuse määr jätkab langemist ning on EL-i keskmisel tasemel. Noorte töötus ja mitteaktiivsete noorte (15–24 a) hulk on väiksem EL-i keskmisest.<ref name="EU 2017"/>


<div style="float:right; width: 600px;">
{{Läti majandus:Keskmine palk piirkonniti}}
<em>
Läti keskmine brutopalk regiooniti (eurodes) 2009–2017.
V.a ettevõtted, kus töötajaid on alla 50.
Allikas [http://data.csb.gov.lv/pxweb/lv/Sociala/Sociala__ikgad__dsamaksa/DS0070_euro.px/table/tableViewLayout2/?rxid=cdcb978c-22b0-416a-aacc-aa650d3e2ce0 Läti statistikaamet]
</em>
</div>

2016. aastal sai 21% töölistest miinimumpalka.<ref name="EU 2017"/>

Peamine sissetulekute jaotumise ebavõrdsuse näitaja – [[sissetulekukvintiilide suhte kordaja]] oli 2016. aastal 6,5, mis ületab EL-i keskmist näitajat, kus suurima sissetulekuga 20% elanikkonnast teenis 5,2 korda enam kui väikseima sissetulekuga 20% elanikkonnast. Sissetulekute ebavõrdsuse näitaja pole Lätis eriti muutunud 2011. aastast saadik.

Ka [[Gini koefitsient]] on üks suurimaid EL-is, 2015. aastal oli see 35,4 ning EL-i keskmine 31,0. EL-i kõrgeimate hulgas ollakse ka varade jaotumise ebavõrdsuse poolest.<ref name="EU 2017"/>

2016. aasta kolmanda kvartali seisuga töötas riigisektoris 6,60% kõigist töötajatest. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 6,90%.<ref>[http://m.lvportals.lv/visi/skaidrojumi/286164-infografika-cik-liela-ir-valsts-parvalde/ Cik liela ir valsts pārvalde]</ref>

== Põllumajandus ==

===Teraviljakasvatus===
2015. aasta lõpu seisuga oli Lätis üle 83 600 talu, keskmise suurusega 34,8 hektarit, mis on 5,3 hektarit ehk 18% suurem kui 2010. aastal. Keskmine põllumajandusliku maa suurus talu kohta kasvas 2010. aasta 19,6 hektarilt 23,6 hektarini 2015. aastal. Kogu riigi põllumajandusliku maa hulk kasvas sel vahemikul 4,4% ning oli 2015. aastal 1884,8 tuhat hektarit.<ref name=”CSB 2016”>[http://www.csb.gov.lv/sites/default/files/nr_26_latvijas_lauksaimnieciba_16_00_lv_en.pdf LATVIJAS LAUKSAIMNIECĪBA Statistisko datu krājums 2016. gads Rīga]</ref>

Taimekasvatus annab 64% riigi põllumajandustoodangust. 2004. aastal kasvatati teravilja 436 000 hektaril ning 2015. aastal juba 672 000 hektaril, mis on 54% enam.<ref>[http://graudi.lv/graudi/news?page=2016-03-31-03&lang=LV Graudi.lv]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Võrreldes nõukogude perioodiga on teravilja saagikus hektarilt kasvanud 2–2,5 korda.<ref name=”CSB 2016”/>

Läti suurima teraviljaühistu Latrapsi käive oli 2015. aastal 163 miljonit eurot.

===Rapsikasvatus===

Rapsi keskmine saagikus kasvas 2014. aasta 18,5 tsentnerilt 32,9 tsentnerile hektari kohta 2015. aastal. 2015. aastal kasvas rapsiseemne eksport võrreldes eelmise aastaga 66 400 tonni ehk 39,5%.  

===Köögiviljad ja muud taimed===

Kartuli all olev maa-ala vähenes 2015. aastal 7,3% ning selle saagikus suurenes 6,1%. 2015. aastal kasvatati 194 900 tonni köögivilju, mis oli 1,9% enam kui eelmisel aastal.

2015. aastal kasvas kaunviljade all olev maa-ala 2,7 korda.

=== Loomakasvatus ===

[[pilt:Piensaimnieciba.jpg|thumb|250px|Piimakari Ķekava lähedal]]
Loomakasvatus annab 2015. aasta seisuga 36% Läti põllumajandustoodangust. Suurema osa sellest moodustab piimakarjakasvatus, mis annab 25% põllumajandustoodangust. 

Piimakarjakasvatuse kasutuses oli 2015. aasta seisuga 840 000 hektarit ehk umbes 50% põllumajanduslikust maast. 

2015. aastal toodeti 971 800 tonni piima, mis oli 56 700 tuhat tonni ehk 6,2% enam kui 2013. aastal. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2015. aastal 5812 kilogrammi aastas.<ref>http://www.csb.gov.lv/sites/default/files/nr_26_latvijas_lauksaimnieciba_2015_15_00_lv_en.pdf.</ref>

=== Munade tootmine ===

2015. aastal toodeti 698,2 miljonit tonni mune, mis oli 7,7% enam kui aasta varem. 

Suurimad munatootjad olid 2015. aastal Balticovo (käive 45,9 miljonit eurot), Putnu fabrika Ķekava (käive 40,8 mln eurot) ja Lielzeltiņi (34,6 mln eurot).

=== Liha tootmine ===

2015. aastal toodeti 85 400 tonni liha, mis oli 1,3% enam kui aasta varem. Lambaliha toodang kasvas 2015. aastal 19,1% ning sealiha toodang vähenes 3,0%.<ref name=”CSB 2016”/>

== Kalandus ==

2014. aastal andis kalandussektor 0,7% SKT-st ning selle osakaal on püsivalt vähenemas.

Kalandustoodete osakaal Läti koguekspordist oli 2015. aastal 1,8%. Põhilised eksporditurud olid Euroopa Liit, peamiselt Leedu, Eesti ja Taani (42,5%) ja SRÜ maad, peamiselt Valgevene ja Ukraina (19,6%). 37,9% eksporditi teistesse riikidesse, peamiselt Mauritaaniasse ja Marokosse.

Läti värskele ja külmutatud kalale rakendub Venemaa impordikeeld, mille kehtestas Venemaa Euroopa Liidu riikidele 2014. aasta augustis pärast seda, kui Lääne riigid [[Ukraina kriis]]i tõttu sanktsioonid kehtestasid.<ref>{{Netiviide |url=http://balticexport.com/?article=zm-samazinajies-zivsaimniecibas-nozares-ieguldijums-gan-ikp-gan-eksporta&lang=lv |pealkiri=ZM: Samazinājies zivsaimniecības nozares ieguldījums gan IKP, gan eksportā |vaadatud=2018-04-10 |arhiivimisaeg=2018-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180411025825/http://balticexport.com/?article=zm-samazinajies-zivsaimniecibas-nozares-ieguldijums-gan-ikp-gan-eksporta&lang=lv |url-olek=ei tööta }}</ref>

2016. aastal hakati kalatooteid eksportima USA-sse, Jaapanisse ja Hiinasse. See ei korva senini veel Vene turu kaotust, kuid neil turgudel on potentsiaali korvata Vene turu kaotus kahe-kolme aasta jooksul.<ref>[https://www.firmas.lv/lbgpp/2016/article/post/57d27c6a851d1 Jānis Endeleː Nākamgad plāno izaugsmi]</ref>

Suurimad kalandusettevõtted on Baltreids, Zvejnieku saimniecība IRBE, Bradava, Karavela, Verģi ja Brīvais vilnis.

==Metsandus==
[[pilt:Mežs.jpg|thumb|250px|Mets Baldone lähistel]]

Läti territooriumist on 52% kaetud metsaga, 1927. aastal oli metsaga kaetud üksnes 27% territooriumist. Metsaalade kasvu on oodata veelgi tänu mittepõllumajandusmaade kinnikasvamisele ning ka alade sihilikule metsastamisele.

Valdavad on männi- ja kuusemetsad. Metsaaladest hõlmavad okaspuud 55%, kask 30%, hall lepp 7% ja pappel 4%. Enne 1940. aastat istutati peamiselt mändi, Läti NSV ajal peamiselt kuuske. Seetõttu on tänapäeval palju 50–90-aastasi männimetsi ja 30–50-aastasi kuusikuid. Puude juurdekasv on 16,3 miljonit m<sup>3</sup> aastas.<ref>{{Netiviide |url=http://www.lzp.gov.lv/parskati/LZP2009_5EK.pdf |pealkiri=Mežu resursi un to nozīme Latvijas tautsaimniecībā // Latvija Eiropas Savienībā: ekonomikas un kultūras mijiedarbība zināšanu sabiedrības veidošanā // LZP ekonomikas, juridiskās un vēstures zinātnes galvenie pētījumu virzieni 2009. gadā., 121. lpp. (.pdf) |failitüüp=PDF |aeg= |vaadatud=2011-09-22 |arhiivimisaeg=2020-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200929124324/https://www.lzp.gov.lv/parskati/LZP2009_5EK.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>

{| class="wikitable"
!Aasta
!1923
!1935
!1949
!1961
!1973
!1983
!1990
!2000
!2005
!2010
|-
|Metsaga kaetud ala %
|27
|27
|30
|38
|40
|43
|49
|50
|51
|52
|}

Üksnes 69% aastasest juurdekasvust võetakse maha, seega metsavarud kasvavad. Suurim metsaomanik on Läti riik, kelle metsi haldab riigile kuuluv aktsiaselts [[Latvijas Valsts Meži]]. Riigile kuulub 1,6 miljonit hektarit metsamaad, millest metsi on 1,41 miljonit hektarit.<ref>http://www.lvm.lv/par-mums Latvijas Valsts Meži mājaslapa</ref>

== Tööstus ==

2015. aastal oli Läti tööstustoodangu kogumaht 2 625,146 miljonit eurot,<ref>[http://www.csb.gov.lv/sites/default/files/nr_02_menesabiletens_monthlybulletin_16_04m_lv_en.pdf Latvijas statistikas ikmēneša biļetens 2016/4]</ref> 64% sellest eksporditi.

2017. aastal kasvas tööstustoodangu maht eelmise aastaga võrreldes 8,5%.<ref>[http://www.fm.gov.lv/lv/sadalas/tautsaimniecibas_analize/tautsaimniecibas_analize/rupnieciba/57498-fm-decembri-saglabajas-strauja-apstrades-rupniecibas-izaugsme-un-2017-gads-kopuma-loti-veiksmigs-visam-rupniecibas-nozarem Decembrī saglabājas strauja apstrādes rūpniecības izaugsme un 2017. gads kopumā ļoti veiksmīgs visām rūpniecības nozarēm. Finanšu Ministrijas mājaslapa.]</ref>

Tööstustoodangu kasvu toetas soodne areng välisturgudel, kus euroala majandus on 2007. aastast pidevalt kasvanud. Tööstustoodangu eksport kasvas 2016. aastal 10,8%, sealhulgas eksport euroalale kasvas 26,1%.<ref>[http://www.delfi.lv/bizness/ekonomika_skaitlos/rupniecibas-produkcijas-izlaide-pern-latvija-pieaug-par-4-9.d?id=48478051 Rūpniecības produkcijas izlaide pērn Latvijā pieaug par 4,9%], delfi.lv, 3. veebruar 2017.</ref>

{|
|- style="vertical-align: top;"
| {{Läti majandus:Tööstus valdkonniti}}
| {{Läti majandus:Tööstusvaldkondade ekspordiosakaalud}}
|}

=== Puidutööstus ===
[[pilt:Granulu rūpnīca pie Gulbenes.jpg|thumb|Puidugraanulitehas [[Gulbene]] lähedal]]

Puidutööstus on Läti suurim tööstusharu, 2015. aastal oli selle osakaal 27,1% tööstuse kogutoodangust. 64% puidutööstuse toodangust eksporditakse, seega moodustab see suurima osa riigi koguekspordist. Puidutööstuses töötab 2015. aasta seisuga umbes 52 000 inimest ja seda teenindavates sektorites on hõivatud veel enam kui 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/kokrupnieciba-mezsaimnieciba-kokapstrade/nozares-apraksts |pealkiri=Nozaru ekspertu padomes mājsalapa |vaadatud=2018-04-12 |arhiivimisaeg=2018-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180409154156/http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/kokrupnieciba-mezsaimnieciba-kokapstrade/nozares-apraksts |url-olek=ei tööta }}</ref>

Puidust kasutatakse ära peaaegu kõik tootmisjäägid: saepurust ja laastudest toodetakse puidugraanuleid ja puitbriketti. Läti on Euroopa Liidu suuruselt kolmas puidugraanulite tootja Saksamaa ja Rootsi järel ning suurim puidugraanulite eksportija. Riigi suurim puidugraanulite tootja on Latgran, kellele kuulub kuus tehast. 2015. aastal ühines Latgran Eesti ettevõttega [[Graanul Invest]] ja kontsernist sai Euroopa suurim puidugraanulitootja.<ref>[https://web.archive.org/web/20180413125115/https://www.pellet.org/images/2015/ArnoldDaleEkman.pdf Production and Consumption of Wood Pellets in the European Union], Arnold Dale Ekman & Co AB</ref>

Suurimad puidutööstusettevõtted on Latvijas Finieris (suurimaid vineeritootjaid maailmas; tootmisüksused Lätis Riias, Rezeknes ja Kuldigas; tütarettevõtted Soomes, Eestis ja Leedus; 2015. aasta käive oli 196 miljonit eurot); Kronospan, Kurekss, Stora Enso Latvija, Verems, Gaujas Koks, Pata AB, BSW, AKZ, Kronus, Kokasptrāde Grupp, Latgran ja Jeld-Wen Latvija.

=== Toiduainetööstus ===

Suuruselt teine tööstusharu on toiduainetööstus. See moodustas 2015. aastal 23,5% tööstustoodangust ja andis 5,5% riigi koguekspordist (ekspordiosakaal on kasvamas). Seal töötas enam kui 20% tööstustöölistest.  

Kuni 2008. aastani oli sektorile omane kiire investeeringute kasv, kriisi ajal 2009. aastal see aga kahanes 55,2% ja 2010. aastal veel 8,8%. Järgmisel kahel aastal hakkas investeeringute maht taastuma.<ref>[https://businessnetwork.lv/uznemejdarbibas-kompetences-centrs/jaunumi/lauksaimnieciba-partikas-un-dzerienu-razosana-2015-draudi-un-iespejas-24192 Lauksaimniecība – pārtikas un dzērienu ražošana 2015 – draudi un iespējas], Swedbank, 26. jaanuar 2015.</ref>

Suurimad ettevõtted
* Latvijas Balzams, Jaunalko, Cēsu alus, Aldaris (alkoholitootjad)
* Putnu fabrika Ķekava, Lielzeltiņi Balticovo (kanaliha- ja munatootjad)
* Laima, Staburadze (magusatootjad)
* Food Union (piimanduskontsern, kuhu kuuluvad Rīgas Piensaimnieks, Rīgas piena kombināts, Rīgas piensaimnieks un Valmieras Piens, ühendus annab tööd umbes 800 inimesele ja selle käive oli 2015. aastal 125 miljonit eurot), Preiļu Siers (piimatooted)
* Rīgas Miesnieks, Rēzekne lihakombinaat, Kurzemes gaļsaimnieks (lihakombinaadid)
* Karavela, Gamma-A, Brīvais vilnis (kalatöötlejad)
* Dobeles Dzirnavnieks, Antaris, Riga Dzirnavnieks (jahutootjad)
* Aloja-Starkelsen (tärklisetootja)
* Cido group (mittealkohoolsed joogid)
* Puratos
* Spilva (konservitootja)

=== Metallitööstus ===

Metallitööstus on suuruselt kolmas tööstusharu. 2015. aastal andis see 9,1% tööstuse kogutoodangust. 75–80% tööstusharu toodangust eksporditakse. Väliskaubandusstatistika järgi eksporditakse metallitööstuse tooteid üle 100 riiki maailmas ning 73% ekspordist läheb Euroopa Liidu riikidesse.<ref>[http://www.masoc.lv/nozare/par-nozari Mašīnbūves un metālapstrādes rūpniecības asociācija – Par nozari]</ref>

=== Keemiatööstus ===

Keemiatööstus annab 7,5% tööstustoodangust. Toodetakse kodukeemiatooteid ning tööstuslikke keemiatooteid ja gaase. 

=== Elektroonika ja side ===

Lätis toodetakse arvuti komponente, traadita side seadmeid, ehitusseadmeid, elektrimootoreid, droone, 3D-printereid jne. 2015. aasta seisuga eksporditakse 90,9% tööstusharu toodangust ning nende osakaal kogu tööstustoodangust oli 7,1% (2015).<ref>{{Netiviide |url=http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/elektronisko-un-optisko-iekartu-razosanas-informacijas-un-komunikacijas-tehnologijas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-12 |arhiivimisaeg=2018-06-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180615100900/http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/elektronisko-un-optisko-iekartu-razosanas-informacijas-un-komunikacijas-tehnologijas |url-olek=ei tööta }}</ref>

=== Paberi- ja trükitööstus ===

Paberi- ja trükitööstus moodustas 2015. aastal tööstuse kogutoodangust 4,3%. Läti Trükiettevõtete Assotsiatsiooni andmetel tegutseb trükitööstuses 350 ettevõtet, mis annavad tööd 4300 inimesele.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/poligrafija-un-izdevejdarbiba-papira-un-papira-izstradajumu-razosana-un-datordizains/nozares-apraksts |pealkiri=Nozaru Ekspertu Padome mājaslapa |vaadatud=2018-04-12 |arhiivimisaeg=2018-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180422083200/http://www.nozaruekspertupadomes.lv/nozaru-kvalifikaciju-sistema/poligrafija-un-izdevejdarbiba-papira-un-papira-izstradajumu-razosana-un-datordizains/nozares-apraksts |url-olek=ei tööta }}</ref>

=== Mootorsõidukite tootmine ===
Lätis toodetakse laevu, ronge, tänavapuhastusmasinaid, ülikergeid väikelennukeid ja soomustatud iseliikuvaid sõidukeid. Sektori suurus oli 3,6% (2015). 

=== Turbatööstus ===

Lätis paikneb 0,4% maailma turbavarudest. Läti on maailmas kaheksandal kohal turbavarudelt inimese kohta – umbes 750 tonni inimese kohta. Suurem osa turbast kasutatakse aianduse tarbeks. 95% turbatoodangust eksporditakse. Tööstusharus töötab umbes 2200 inimest ja hooajal kuni 4000 inimest.<ref>[http://www.latvijaskudra.lv/lv/aktualitates/1184-ieskats_kudras_ieguves_nozare_latvija.html Latvijas kūdras asociācija, mājaslapa]</ref>

== Transiit ja transport ==
[[pilt:Ventspils osta.jpg|thumb|Ventspilsi sadam (2011)]]
Lätis on kolm rahvusvahelise tähtsusega sadamat – [[Riia sadam|Riia]], [[Ventspilsi sadam|Ventspils]] ja [[Liepaja sadam|Liepaja]] – ning Balti riikide reisijaterohkeim [[Riia lennujaam|lennujaam Riias]]. Transiit ja logistika moodustavad umbkaudu veerandi Läti teenuste ekspordist. 

2015. aastal läbis Läti sadamaid peaaegu 70 miljonit tonni kaupa. [[Laiarööpmeline raudtee|Laiarööpmeline]] 1520 millimeetri laiune raudteevõrk võimaldab SRÜ ja Aasia maadele otsejuurdepääsu Läti sadamatele. 2015. aastal transporditi Läti raudteedel 56 miljonit tonni kaupa, millest 87% oli riigi sadamaid läbiv transiitkaup, 3% maismaa transiitkaup ning 10% kohalik kaup.

Regulaarne parvlaevaühendus on Rootsi ja Saksamaaga. 

Tähtsaimad maanteed, raudteed, sadamad ja lennujaamad kuuluvad Euroopa Liidu [[TEN-T]] võrgustikku. Läti transiidikoridorid kuuluvad ka teistesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, näiteks [[UN AGR]] maanteevõrku, [[AGC]] raudteevõrku, [[AGTC]], [[EATL]] ja [[OSZD]] raudteevõrku.

Läti paistab Euroopa Liidus silma liiklussurmade arvu poolest. Läti ei ole küll enam suurima liiklussurmade arvuga riik, kuid on endiselt tagumise kolme hulgas. 2015. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 51,5 liiklussurma miljoni elaniku kohta ning Lätis 94 liiklussurma miljoni elaniku kohta.
<ref name="EU 2017"/>

Läti transiidikoridor koosneb kolmest TEN-T maantee- ja raudteevõrgustikuga ühendatud sadamast ning kahest nafta- ja ühest naftatoodete torujuhtmest [[Ventspils]]i. Kolm suuremat sadamat tegelevad põhiliselt transiitkauba käitlemisega. Riia sadam ja Ventspilsi sadam on [[vabasadam]]ad ning Liepaja sadam on osa [[Liepaja erimajandustsoon]]ist.

Vabasadamates ja erimajandustsoonides tegutsevad operaatorfirmad saavad peale 0% tollimaksu, aktsiisi ja käibemaksu kasutada kuni 80% soodustust ettevõtte tulumaksust ning kinnisvaramaksudest. Sadamad investeerivad aktiivselt tööstus- ja logistikaparkide arendamisse.

Riiklikku poliitikat sadamate arendamises ja opereerimises koordineerib Läti sadamate, transiidi ja logistikanõukogu.

Väiksed sadamad – [[Skulte sadam|Skulte]], [[Mērsragsi sadam|Mērsrags]], [[Salacgrīva sadam|Salacgrīva]], [[Pāvilosta sadam|Pāvilosta]], [[Roja sadam|Roja]], [[Jūrmala sadam|Jūrmala]] ja [[Engure sadam|Engure]] – tegelevad peamiselt puidukäitlemise ja kalandusega, suvehooajal tegutsevad ka jahisadamatena.<ref>[https://web.archive.org/web/20180413125058/http://www.sam.gov.lv/satmin/preview/?cat=112&action=print], Latvijas Republikas Satiksmes Ministrija</ref>

Läti suurim laevandusettevõte on kaubavedaja [[Latvijas kuģniecība|A/S Latvijas kuģniecība]], mille suurim osanik on 49,94%-ga AS Ventspils nafta.<ref>{{Netiviide |url=http://www.lk.lv/lv/par-latvijas-kugnieciba/par-uznemumu/ |pealkiri=A/S Latvijas kuģniecība |vaadatud=2018-04-13 |arhiivimisaeg=2018-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180412171347/http://www.lk.lv/lv/par-latvijas-kugnieciba/par-uznemumu |url-olek=ei tööta }}</ref>

=== Lennundus ===
[[pilt:AirBaltic Boeing 757-200 at RIX.jpg|thumb|Air Balticu Boeing 757-200 startimas Riia lennujaamast]]
Läti rahvusliku lennufirma airBaltic enamusosanik on Läti riik, 20% aktsiatest kuulub Saksa ettevõtjale [[Ralf Dietrich Montagu-Girmes]]ele. airBalticu käive oli 2016. aastal 286 miljonit eurot. airBaltic lendab Riia, Vilniuse ja Tallinna lennujaamast.<ref>[http://www.delfi.lv/bizness/transports-logistika/airbaltic-apsver-lidmasinu-iegadi-no-brazilijas-embraer-vesta-reuters.d?id=48925175 'airBaltic' apsver lidmašīnu iegādi], delfi.lv, 6. juuni 2017</ref>

== Energiatööstus ==
2014. aastal moodustas energiasektor 3,1% riigi SKT-st, andes tööd 1,1%-le kogu riigi töötajatest. Energiasektoril on tähtis osa riigi väliskaubanduses – gaas, naftasaadused, küttepuud ja elekter moodustavad olulise osa ekspordist ja impordist.{{lisa viide}}

Kõigist väljapoole finantssektorit tehtud investeeringutest moodustasid energiasektori investeeringud 10,6% (2014).

Läti sõltub suurel määral imporditud energiast. Poole imporditavast energiast moodustasid naftatooted, millest omakorda 50–65% moodustas diislikütus. 

Gaasi impordiosakaal oli 30–35% imporditavast energiast ja elektriimport 10%. 

Energiaekspordist andsid suurima osa küttepuud: 40–50% koguenergiaekspordist, ülejäänu andis elektrienergiaeksport.

Peaaegu kolmandiku (26–31%) tarbitavast energiast kulutab transpordisektor. Sellest 4/5 läheb maanteetranspordi tarbeks.

15–19% energiast tarbib tööstus. Avalik sektor ja teenindussektor tarbib 14–15%, kodumajapidamised 32–37%. 

Energia kasutamise efektiivsus on aegamisi kasvanud. Keskmiselt on energiatarbimine viimasel neljal aastal vähenenud iga aasta 0,8%, samas reaalne SKT on kasvanud keskmiselt 4,1% aastas.{{lisa viide}}

=== Elektriturg ===
Elektrienergia tarbimine moodustab 8–10% kogu energia tarbimisest. See moodustab olulise osa avaliku ja teenussektori energiatarbest (35–39%) ning tööstuse energiamahukates harudes. Elektrienergia tarbimine moodustab 10–50% metallitööstuse, 48–52% mootorsõidukite ehituse, 47–52% töötleva metallitööstuse, 20–40% tekstiili- ja rõivatööstuse ning 28–36% kummi- ja plastitööstuse kogu energiatarbest.<ref name=”Kasjanovs 2015”>https://www.makroekonomika.lv/energetika-izaicinajumu-pilna-nozare, Igors Kasjanovs Latvijas Bankas ekonomists 30. juuli 2015.</ref>

Läti elektriturul domineerib Latvenergo. Läti on elektrituru kontsentratsioonilt Euroopa Liidus kolmas [[Küpros]]e ja [[Malta]] järel.<ref name="EU 2017"/>

Eratarbijate elektriturg avati 2015. aastal, hiljem kui naaberriikides Eestis ja Leedus. Turu avamine ja elektrihinna subsideerimise lõpetamine põhjustas 2015. aastal eratarbijate elektrihinna tõusu 28% ning kerge hinnalanguse 2016. aasta algul.<ref name="EU 2017"/>

Eesti-Läti kolmas elektriühendus valmib plaanide järgi 2020. aastaks. Selle ülekandeliin on tehniline eeltingimus, mis võimaldaks Lätil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroonida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist.<ref>[https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus Elering: Eesti-Läti kolmas ühendus]</ref>

=== Elektri tootmine ===
Lätis toodetakse elektrit peamiselt kohalikest taastuvatest energiaallikatest – enamasti hüdroenergiast. 

Riigi elektritootmisvõimsus on 2022 MW. Sellest 92% toodab [[Latvenergo]]. Latvenergo tootmisvõimsusest 60,12% toodavad Daugava kaskaadi hüdroelektrijaamad, 39,33% Riia soojuselektrijaamad (TEC-1 ja TEC-2), 0,47% [[Liepaja soojuselektrijaam]] ja 0,08% [[Ainaži tuuleelektrijaam]].<ref>http://energetika-lv.wikidot.com/industrija</ref>

=== Taastuvenergia ===
Läti on Euroopa Liidus taastuvenergiakasutuse poolest Rootsi järel teisel kohal. Taastuvenergia osakaal on Lätis aegamisi kasvanud: 2004. aastal oli see 32,8% ja 2013. aastal 37,1%. Suurenenud on biomassi kasutamine ja hüdroenergia kasutamise efektiivsus. Umbes 60% Lätis toodetavast elektrist toodetakse taastuvenergiast.<ref name=”Kasjanovs 2015”/>

== Ehitussektor ==
Ehitussektori osakaal riigi SKT-st oli 2015. aastal 5,78%. Sektor on kõikuv ning sõltub suurel määral majanduse üldisest seisust. Üheksa suurimat firmat hõlmavad 16% turust. Suured ehitusfirmad põhinevad valdavalt kohalikul kapitalil, üheksast suurimast ainult üks, Merks (Eesti ettevõtte [[Merko Ehitus]]e [[tütarettevõte]]), põhineb väliskapitalil.

2014. aastal olid Läti suurimad ehitusettevõtted [[BMGS]], [[Skonto Būve]], [[UPB]], [[Binders]], [[Merks]] ja [[Latvijas autoceļu uzturētājs]].

== Kaubandus ==
2010–2015 töötas 15% kõigist töölistest kaubandussektoris. Sissetulekute taseme kasvades ning tarbijahindade peaaegu samaks jäädes oli kaubandus 2015. aastal üks kiireima kasvuga sektoreid.<ref name="raksti">https://www.firmas.lv/lbgpp/2016/raksti/1000000440616#/</ref>

Suurimad kaubandusettevõtted olid 2015. aastal käibe järgi [[Rimi Latvija]] (785,2 mln eurot), [[Maxima Latvija]] (688,8 mln eurot), [[Samsung Electronics Baltics]] (291,5 mln eurot), [[Sanitex]] (253,4 mln eurot) ja [[Elagro Trade]] (148,9 mln eurot).<ref name="raksti" />

== IT ja telekommunikatsioon ==

Läti suurim tarkvarafirma on [[Tieto Latvia]]: 2016. aastal oli selle käive 39,4 miljonit eurot.<ref>[http://www.top101.lv/en/top101/2017?order_by=7&category=1&order_dir=d&page=3 top101.lv]</ref>

2016. aastal oli telekommunikatsioonisektori käive 1084 miljonit eurot, millest 848 miljonit andsid kõned ja internetiühendus.<ref>[https://www.firmas.lv/lbgpp/2017/raksti/1000000440613 Latvijas biznesa gada pārskats], www.firmas.lv.</ref> Fiksside turu liider on [[Lattelecom]] turuosaga 80%. Lattelecom on ka peamine valguskaabliühenduste pakkuja. 2010. aastal lõppes üleminek analoogtelevisioonilt digitaalsele televisioonile, vabastades 800 MHz sageduse mobiilsideteenuste jaoks.

Lätis tegutseb kolm mobiilsideoperaatorit: [[LMT]], [[Tele2]] ja [[Bite Latvija]]. LMT ja Tele2 turuosa on kummalgi umbes 37% (2013).<ref>[http://certusdomnica.lv/agenda/informacijas-un-komunikaciju-tehnologijas/], 21. oktoober 2015.</ref>

== Turism ==
Nii sise- kui ka välisturistide arv on alates 2009. aastast kasvanud. 2017. aastal oli majutusasutuste külastajaid 2,58 miljonit, mis oli 11,9% enam kui 2016. aastal.

2016. aastal oli kokku 316 hotelli, neist 10 ehitati viimase aasta jooksul. Samas on vähenenud karavanparklate arv. Välisturiste tuleb enim Venemaalt: 2016. aastal külastas Lätit 208 800 Vene turisti, seega aastane kasv oli 2,5%. Venemaa turistide arv vähenes järsult pärast Vene riigile Krimmi annekteerimise tõttu sanktsioonide kehtestamist 2014. aastal. Kui 2013. aastal külastas Lätit 310 000 Vene turisti, siis 2015. aastaks oli nende arv vähenenud 203 000-ni. Vene turistide arvu vähenemise korvas teiste riikide turistide arvu kasv.

Valdav osa turiste peatub Riias – 80% 2016. aasta ööbimistest. 7,3% peatus Jūrmalas, 1,7% Liepājas, 1,6% Ventspilsis ja 1,1% Daugavpilsis.<ref>[https://eng.lsm.lv/article/society/society/graphic-latvias-growing-tourism-industry.a224817/ lsm.lv: Graphic: Latvia's growing tourism industry], 21. veebruar 2017.</ref>

{{Diagramm
|width=600|height=300|xAxisTitle=|yAxisTitle=Majutusasutuste külastused|legend=Legend|type=stackedrect
|x=2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017
|y1=642551, 611246, 360023, 433764, 521702, 548484, 589427, 667343, 664628, 730011, 798365
|y2=60055, 70778, 72227, 119007, 174343, 232552, 310266, 297555, 203732, 208810, 241435
|y3=111439, 122682, 93739, 98305, 113064, 120447, 122737, 168707, 178584, 187820, 207836
|y4=82703, 107173, 71811, 84509, 100561, 93270, 109118, 121049, 145023, 158783, 181258
|y5=76410, 82296, 58762, 62906, 81979, 87026, 105558, 121257, 139420, 145328, 161212
|y6=75286, 93025, 72024, 79655, 90991, 74172, 63515, 74955, 82863, 100698, 114899
|y7=62699, 56191, 35596, 39524, 43959, 37960, 39994, 58859, 69404, 85139, 95357
|y8=58823, 62830, 55609, 61155, 63135, 51458, 55799, 62794, 70550, 68039, 76459
|y9=59017, 61261, 49190, 64273, 72309, 67643, 66160, 71014, 74201, 70729, 70706
|y10=258396, 288454, 244917, 268440, 322953, 331746, 376667, 454848, 510988, 548286, 629811
|y1Title=Läti residendid
|y2Title=Venemaa
|y3Title=Saksamaa
|y4Title=Leedu
|y5Title=Eesti
|y6Title=Soome
|y7Title=Suurbritannia
|y8Title=Rootsi
|y9Title=Norra
|y10Title=teised riigid
}}
<em>Majutusasutuste külastamine 2007–2017 riikide kaupa, allikas [http://data.csb.gov.lv/pxweb/en/transp/transp__ikgad__turisms/TU0020.px/table/tableViewLayout2/?rxid=a79839fe-11ba-4ecd-8cc3-4035692c5fc8 Läti statistikakeskbüroo]
</em>

== Finantssektor ==
Panganduses domineerivad kohalikke kliente teenindavad Põhjamaade pangad. Samas on Läti ka regionaalne finantskeskus Euroopa Liidu välistele (peamiselt Venemaa ja teiste Ida-Euroopa riikide) ettevõtetele ja eraisikutele.<ref name="EU 2017"/> Mitteresidentidele kuuluvad 42% hoiustest ja 30% varadest ning neid teenindavad eraldi pangad. Mitteresidentide pangad saavad oma sissetuleku enamasti mitteresidentidele antud laenudelt ja nende aktsiaportfellide teenindamiselt. Mitteresidentide pangad väljastavad 12% residentidele antud laenudest ja hõlmavad 9% residentide hoiuseturust.<ref name="EU 2017"/>

Mitteresidentide panganduses on suurem varade päritolu risk, mistõttu sel sektoril on rangemad miinimumkapitali ja likviidsusnõuded. Seda jälgib finantsjärelevalve suurema tähelepanuga. Osalt mõjutavad mitteresidentide tõttu rakendatavad sanktsioonid ka teisi kliente ja riigi panganduse mainet üldiselt. Näiteks 2015. aasta pettusjuhtumite tõttu lõpetas [[Deutsche Bank]] osa Läti pankadega USA dollari arveldused.<ref name="EU 2017"/>

Rahapesusüüdistuste tõttu kaotas 2016. aastal oma tegutsemislitsentsi [[Trasta komercbanka]]. 2018. aastal algatati rahapesusüüdistuste tõttu varade mahu järgi suuruselt teise panga, [[ABLV Bank]]i likvideerimine.

2017. aasta kümne kuuga teenisid Läti pangad 255 miljonit eurot kasumit. Oktoobri lõpu seisuga oli hoiuste kogumaht 20,1 miljardit eurot ja laenude kogumaht 14,7 miljardit eurot.<ref>[http://www.delfi.lv/bizness/bankas_un_finanses/bankas-desmit-menesos-nopelna-255-miljonus-eiro.d?id=49499579 Bankas desmit mēnešos nopelna 255 miljonus eiro], Delfi.lv, 30. november 2017.</ref>

Varade mahu järgi on 2018. aastal suurimad pangad [[Swedbank Latvia]], [[Rietumu Bank]], [[SEB]] ja [[Luminor]].

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EU 2017">[https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2017-european-semester-country-report-latvia-en.pdf Euroopa Komisjon: Country Report Latvia 2017]</ref>
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-performance-country/latvia/economic-forecast-latvia_en Euroopa Komisjon: Economic forecast for Latvia]
* [http://www.oecd.org/eco/outlook/latvia-economic-forecast-summary.htm OECD: Latvia – Economic forecast summary]

{{Euroopa majandus}}

[[Kategooria:Läti majandus| ]]