Ludwig Georg Simpert (Baden-Baden)

Ludwig Georg
Sünniaeg	7. juuni 1702; Ettlingeni palee
Surmaaeg	22. oktoober 1761; Rastatti palee
Abikaasa	Maria Anna von Schwarzenberg ; Maria Anna von Bayern
Vanemad	Baden-Badeni Ludwig Wilhelm; Sibylla von Sachsen-Lauenburg

Ludwig Georg Simpert Baden-Badenist (7. juuni 1702 – 22. oktoober 1761) oli Baden-Badeni markkrahv 1707. aastast kuni surmani. Aastatel 1707–1727 oli tema ema Sibylla von Sachsen-Lauenburg Baden-Badeni regent. Tema järglaseks sai tema noorem vend August Georg. Jahikire tõttu sai ta hüüdnimeks Jägerlouis ("Jahimees Ludwig").

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Ettlingeni palees ning oli markkrahv Ludwig Wilhelmi ja Sibylla von Sachsen-Lauenburgi poeg. Baden-Badeni troonipärijana sai ta pärast oma isa surma 1707. aastal nelja-aastaselt Baden-Badeni markkrahviks. Seetõttu oli tema ema Baden-Badeni regendiks. Ta jõudis täisikka 22. oktoobril 1727.

16-aastaselt oli ta armunud Maria Leszczyńskasse, endise Poola kuninga tütresse, kuid paar ei saanud kunagi ühineda. Maria oli hiljem Prantsusmaa Louis XV abikaasa. Ludwig Georgi õde Johanna oli hiljem Prantsuse õukonna elanik ja Louis d'Orléansinaine; viimane oli nende isa vaenlase Louis XIV pojapoeg.

Vallalise vürstina reisis ta 1720. aasta suvel koos emaga Prahasse, kus tutvus Hluboká nad Vltavou palees naisega, kellest hiljem sai tema abikaasa (esimene kahest). Valitud pruut oli Schwarzenbergi vürsti Adam Franzi ja Eleonore von Lobkowitzi tütar Maria Anna. Ludwig Georgi ema reisis Viini, et saada luba keiser Karl VI-lt. Luba anti ja Ludwig Georg abiellus Maria Annaga 8. aprillil 1721 Český Krumlovi lossis. Paar sai neli last, kellest vaid üks jõudis täisikka. Pulmakingiks andis ema Ludwig Georgile oma jahimaja Fremersbergis.

Pärast Maria Anna surma 1755. aastal abiellus ta 10. juulil 1755 Maria Annaga. Naine oli keiser Karl VII ja selle naise Maria Amalia tütar. Teine abielu jäi lastetuks.

Tänu emale oli Baden-Baden taas jõukas riik, mida prantslased olid laastanud tema vanemate abiellumise ajal 1690. aastatel.

Tänu tema ema riigi rahaasjadega hoolikale ümberkäimisele ei olnud riik enam võlgu ja oli Ludwig Georgi isiklikku varandust tunduvalt suurendanud. Tema ema taandus Ettlingeni paleesse, kus ta 1733. aastal suri.

Kuulsa sõjaväekindrali poja Ludwig Georgi kirg oli jahipidamine (nagu tema kaasaegne Louis XV) ja ta sai hüüdnime Jägerlouis ("Jahimees Ludwig"), sõnamäng tema isa hüüdnimega Türkenlouis ("Türgiludwig") tänu selle kuulsatele jõupingutustele Louis XIV vastu lahinguväljal ja keisriarmee koosseisus.

Ludwig Georg oli aastatel 1707–1731 Švaabi ringkonna 4. jalaväerügemendi kuninglik kolonel, kuid Poola pärilussõja ajal jahtis ta Böömimaal kalleid varandusi. Ta naasis alles pärast seda, kui 1735. aastal sõlmiti Viini rahu eelrahu.

Ta suri Rastatti palees 1761. aasta oktoobris 59 aasta vanusena. Kuna tal ei olnud elusolevaid meessoost järglasi, sai tema järglaseks tema vend August Georg. Ta maeti oma esimese naise kõrvale.

Lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Elisabeth Augusta (16. märts 1726, Rastatt – 7. jaanuar 1789, Freiburg)
Karl Ludwig Damian (25. august 1728, Rastatt – 6. juuli 1734, Karlsbad)
Ludwig Georg (11. august 1736, Schlackenwerth – 11. märts 1737, Rastatt)
Johanna (28. aprill 1737, Rastatt – 29. aprill 1737, Rastatt)

Eelnev Ludwig Wilhelm	Baden-Badeni markkrahv 1707–1761	Järgnev August Georg Simpert