Lubavused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga sobimus. Lisateavet artikli arutelust

Lubavus, inglise keeles [affordance] on mõiste mida kasutatakse enim tehnoloogia ja disaini valdkonnas. Lubavused on teatud tehnoloogia, eseme või keskkonna tegutsemis-, ja kasutamisvõimalikkused, mida konkreetne tegutseja tajuda suudab. "Lihtsalt öelduna teevad lubavused mingi konkreetse käitumise või tehnoloogia kasutamisviisi kergemaks, mugavamaks, iseenesestmõistetavamaks ja seega tõenäolisemaks kui mingi muu käitumise. Tüüpilised näited on tool, mille kõrgus ja kuju on lubavused, mis soosivad sellel istumist, mitte näiteks lamamist; ja ukselink, mille kõrgus ja kuju soosivad käega, mitte näiteks jalaga tõmbamist ja lükkamist" (Tiidenberg 2017:21)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Psühholoog James Gibsonit (1977) peetake lubavusteteooria autoriks. Tema mõistis lubavustena iga keskkonna latentseid, tajujast sõltumatuid tegutsemisvõimalikkusi. Lisaks on klassikustaatus Donald Normani([1988] 1990) töödel. Norman rakendas lubavuse mõistet inimese ja arvuti vahelise suhtluse mõistmiseks ning tema mudelis on lubavused vaid need tegutsemisvõimalikkused, mida konkreetne tegutseja tajuda suudab.

Sotsiaalsed lubavused[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsed lubavused aitavad inimestel aduda oma sotsiaalse keskkonna iseärasusi ja soosivad mingit kindlat laadi käitumist. Sotsiaalsete lubavuste mõistet kasutatakse selleks, et mõista ja mõtestada tehnoloogiate ja suhtluse seotust näiteks sotsiaalmeediaplatvormi puhul. Platvormide (nt. Facebook) lubavused muudavad nende kasutamise teatud eesmärkidel (nt. sõprade lisamine, piltide üleslaadimine) lihtsamaks kui teistel eesmärkidel (nt. anonüümne suhtlus poliitilise protesti jaoks). Siiski võivad inimesed lubavusi ka mitte-eesmärgipäraselt kasutada. Lubavuste mõistestik arvestab kasutaja toimimisvõime (ingl agency) ja tehnoloogia võimu vastastikust suhet. Erinevad kasutajad tajuvad erinevaid lubavusi erinevalt.

Sotsiaalmeedia lubavused[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalmeediauurija danah boydi (2010) sõnul on sotsiaalmeedial neli põhilubavust: jäävus, kopeeritavus, skaleeritavus ja otsitavus.

Jäävus kui lubavus tähendab, et see, mis me ütleme ja esitleme salvestatakse ning arhiveeritakse automaatselt. Meie loodud sisu pole ajas kaduv; meil on lihtsam meenutada, mida me tegime ja mõtlesime aasta, kaks või viis tagasi. Samas jääb alles ka aina suurem hulk igapäevasest eneseväljendusest ja suhtlusaktidest, kui me tahame mingist salvestusest tulevikus lahti saada, on koopiate (ning koopiatest koopiate) leidmine ning kustutamine keeruline, kui mitte võimatu.

kopeeritavus tähendab seda, et bittidest koosnevat sisu on lihtne paljundada ja muuta, mis tähendab, et aina keerukam on eristada algallikat matkijast ja originaali koopiast.

skaleeritavus tähendab seda, et igasuguse sotsiaalmeedia sisu potentsiaal saada nähtavaks on väga suur, ent ei ole seejuures garanteeritud ega jaotu sisu ja selle tootjate lõikes ühtlaselt ega õiglaselt. Enamikku sellest, mida inimesed sotsiaalmeedias väljendavad, näevad vaid vähesed inimesed või üldse mitte keegi.

otsitavus tähendab seda, et sotsiaalmeediasisu on otsingumootoritele ligipääsetav ja formaadilt mõistetav. Tehnoloogiad, mida me kasutame, jätavad jälgi ja oskavad neid aina efektiivsemalt töödelda. See tähendab, et meid on nii sotsiaalmeediast kui ka füüsilisest ruumist (tänu kohateadlikele rakendustele) aina lihtsam leida. Neil lahenditel on otsene tagajärg meie turvalisusele, privaatsusele ja eri laadi vabadustele (liikumisvabadus, sõnavabadus jne).


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

"Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?" Katrin Tiidenberg. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2017, 363 lk; ISBN 978-9985-58-838-3

The Theory of Affordances. James Gibson, Robert Shaw, John Bransford (Toim.). Perceiving, Acting, and Knowing: Toward an Ecological Psychology. Hillsdale: Lawrence Erlbaum Associates,1977, 67–82.

The Design of Everyday Things. Donald Norman, [1988] 1990. New York: Doubleday.

Social Network Sites as Networked Publics: Affordances, Dynamics, and Implications. boyd, danah,2010. Zizi Papacharissi (Toim.), Networked Self: Identity, Community, and Culture on Social Network Sites. New York: Routlege, 39–58.

Affordances Revisited: Articulating a Merleau-Pontian View. Nina Bonderup Dohn, 2009. International Journal of Computer-Supported Collaborative Learning 4, 2, 151–170.