Loovettevõtlus
Loovettevõtlus on ettevõtluse üks vorm, mille peaeesmärgiks ei ole materiaalse tasu saamine, [1] vaid oma loomingu pakkumine. Ettevõtluse sellest vormist saadav kasu on pigem mittemateriaalne, näiteks rahulolu, uued teadmised, oskused, kogemused või uue töökoha loomine. Looettevõte põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu. Loovettevõtted müüvad oma loomingut, olgu selleks siis kas käsitöö, kunst, fotograafia, huvitegevus, disain, muusika või mõni muu loomeala. Loovettevõtte jaoks on määrava tähtsusega see, et suudetaks pakkuda kvaliteetset tööd. Tihti on ka teenuse või toote hind veidi madalam kui suurettevõtetel. Enamasti on tegemist niši-, mitte masstoodetega.
Loovettevõtte eripärad[muuda | muuda lähteteksti]
- pakutavad tooted ja teenused baseeruvad loovusel, oskustel ja andel
- ettevõtte loomise motivatsioon on eneseteostussoov ja töötamine omas rütmis
- ettevõtte struktuur on sõpruskond või seltsing
- tööprotsess on loominguline, spontaanne
- toote/teenuse iseloom on loojakeskne
- toote suhe loojaga on otsene autoriõigus
- positsioneerimine turul on autoripõhine
- hinnataset mõjutavad tuntus, looja nimi, pärimuslikkus
- müügikanal on otsene müük
- riskiks on renomee kaotus [2].
Loovettevõtja[muuda | muuda lähteteksti]
Loovettevõtjale on olulised eneseteostus, suurem vabadus või panus kogukonna arengusse. Edukad loovettevõtjad on nii loojad kui ka ettevõtjad. Nad lähenevad kliendile individuaalselt ning oskavad leida kõige õigema toote või teenuse, mida nad vajavad. Looettevõtte äri on väga personaalne. Loovettevõtja peab teadma, milleni ta tahab jõuda. Kasum ei ole alati peamine eesmärk, olulisem on, et tema tegevus pakuks rahuldust. Mõned loovisikud peavadki oma ettevõtlust pigem hobiks. Seda ilmselt seetõttu, et nad saavad tegeleda loominguga ja samal ajal kindlustades endale pidev sissetulek või töökoht. Mõnel loovisikul on raske ühendada loomingut ja tööd, teised suudavad ka tööprotsessi suhtuda loovalt. Loovisiku kui ettevõtja jaoks on olulised visioon ja missioon – ta peab teadma, kuhu tahab jõuda ning mida ja kelle jaoks teha. Loovettevõtja peab olema ambitsioonikas ja tal peab olema piisavalt eneseusku. Loovus ja ettevõtlus võivad esmapilgul tunduda vastuolulised mõisted. Kuid ettevõtlusele võib läheneda mitmeti, tuleb vaid oma eesmärkides ja väärtustes kindel olla. Arvatakse, et need kaks omavahel kokku ei sobi ehk valida tuleb kas looming või ettevõtlus. Vahel seostatakse loomingut eelkõige kunstiga, kuid looming on tegelikult palju laiem mõiste – looming on kõikjal meie ümber.
Loovettevõtja omadused[muuda | muuda lähteteksti]
- mõtleb loovalt
- julgeb riskida
- kõrge saavutusvajadusega
- teotahteline
- suudab ideed ellu viia
- oskab püstitada probleeme ja leida lahendusi
- tugev eneseusk
Loomeprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt teistest majandusvaldkondadest, kus toodete või teenuste pakkumine tuleneb turu ootustest, algab loomemajanduses toote või teenuse sünnilugu tavaliselt heast ideest ja loomeprotsessist [2]. Loomeprotsess on loominguline tegevus, mis koosneb loometöö üksteisega seotud etappidest ideest teostuseni. Oskusliku loomeprotsessi juhtimise tulemusena valmistatakse eri töövõtteid kasutades teos, disainilahendus või toode. Nii sündinud teost nimetatakse autoriloominguks. Loomeprotsess leiab aset kõikides eluvaldkondades, kuid loovettevõtetes on see tegevus alustalaks. Loomingulise tegevuse tulemusena sündinud teos võib olla ainueksemplar või kui seda paljundatakse, siis tooteseeria.
Intellektuaalne omand[muuda | muuda lähteteksti]
Loovettevõttes on üks põhivarasid intellektuaalomandina kaitstav looming. Intellektuaalne omand on õigused inimese loometöö tulemusele. Intellektuaalne omand jaguneb järgmiselt:
- autoriõigus
- autoriõigusega kaasnevad õigused
- tööstusomand
Intellektuaalne omand vajab kaitset. Intellektuaalset omandit iseloomustavad kaitse seisukohalt vaadatuna selle loomiseks tehtud suured kulutused ja võimalus tulemusi suhteliselt odavalt kopeerida. Toodete kopeerimisega ilma autori loata saadakse ebaaus konkurentsieelis ja sellist käitumist nimetatakse piraatluseks. Piraatlus ei ole aus käitumine vaid on kuritegeliku iseloomuga. Teose loomisest alates tekib selle autoril autoriõigus ja eraldi registreerimist see ei nõua. Autoriõigus kestab autori eluajal ja sellele järgneva 70 aasta jooksul. Teose autor on alati inimene, mitte ettevõte. [2]
Tugi loovettevõtetele[muuda | muuda lähteteksti]
Alustavatele loovettevõtetele pakuvad tuge loomeinkubaatorid nii Tallinnas kui ka Tartus. Samuti pakub tuge Kultuuritehas Tallinnas. 2018. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima uus lihtne ettevõtlusvorm, mis vajalik ka loovettevõtjatele. Ettevõtluskonto vabastab loomeinimesed bürokraatiast, paberimajandusest ja keerulisest raamatupidamisest.
Loovettevõtted Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Kristiina Viirpalu, kes müüb oma käsitööd ja kõrgmoodi ühendavas brändis KV Couture eesti käsitööliste tikitud ja kootud rõivaid.
- Arro keraamika, kus Liisu Arro valmistab käsitööna keraamilisi nõusid.
- Fotograaf Remo Savisaar teeb rahvusvahelist tunnustust pälvinud loodusfotosid.
- Okka valmistab männiokastest seinapaneele.
- Tänapäeval saavad loovettevõtted töötada ka ilma kontoris käimata. Paljud ettevõtted tegutsevadki ainult veebipõhiselt. Nii loovad animatsioonifirma Fork Film animaatorid uusi käsitööna valmivaid nukufilme või reklaame nii, et töötajad on üle ilma laiali.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ettevõtlus https://ettevotlusope.weebly.com/2-ettevotildetlus.html (20.10.2017)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kull. A., Saal. T. 2012. Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Tartu Ülikool. Gümnaasiumiõpik