Londoni suur sudu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nelsoni sammas Londonis suure sudu ajal 1952. aastal
Nelsoni sammas selge ilmaga

Londoni suur sudu tekkis 1952. aasta 5. detsembril, kestis neli päeva ning oli järgmiste nädalate jooksul tuhandete inimeste ja loomade otseseks surmapõhjuseks.[1][2]

Tekkepõhjused ja mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Sudu tekkis õhureostuse ja ilmastikuolude koosmõjul: eelnevalt oli Londonis valitsenud ebatavaliselt külm ilm, mistõttu põletati ahjudes palju kivisütt ning tihedalt asustatud linnas paiskasid tuhanded korstnad õhku kahjulikke põlemisjääke.[1] Samal ajal oli linna kohal antitsüklon ja tuulevaikne ilm, nii et saaste ei hajunud ära, vaid suitsuosakesed seondusid veeauruga ning tekkis saja meetri paksune sudu. Mõnes Londoni linnaosas oli sudu sedavõrd tihe, et polnud võimalik oma jalge ette näha.[3][4] Nähtavuse vähenemine raskendas liikumist, samuti tungis sudu eluruumidesse. Valitsuse algsete andmete kohaselt hukkus sudu tõttu ligi 4000 inimest ning tervisekahjustuse said lisaks 100 000 inimest. Hiljem lisandunud andmete kohaselt hinnatakse hukkunute arvuks 10 000–12 000 inimest.[5]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Õhukvaliteedi langust oli Londoni esinenud alates 13. sajandist, kuid seekordne reostus osutus tõsisemaks kui kunagi varem ja vastavalt oli reaktsioon tõsisem kui varem, seda peetakse üheks olulisemaks keskkonnauuringute, riiklikke eeskirju edendavaks ja avalikkuse teadlikkuse tõstjaks seostest õhukvaliteedi ja tervise vahel. Katastroofi tagajärjel muudeti mitmeid seaduseid ning muuhulgas koostati 1956. aastal puhta õhu seadus.[6][7][8][9][10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "1952. aasta suur sudu". Miks ja Kuidas. 7.5.2017. Vaadatud 6.12.2022.
  2. Martinez, Julia (9. september 2019). "Great Smog of London - Facts, Pollution, Solution, & History". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 6. detsembril 2022.
  3. "Eesti Loodus". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 6. detsembril 2022.
  4. "The Great Smog of 1952 - Met Office Education". metoffice.gov.uk. 4. aprill 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2014. Vaadatud 6. detsembril 2022.
  5. Bell, M.L.; Davis, D.L.; Fletcher, T. (2004). "A Retrospective Assessment of Mortality from the London Smog Episode of 1952: The Role of Influenza and Pollution". Environ Health Perspect. 112 (1, January): 6–8. DOI:10.1289/ehp.6539. PMC 1241789. PMID 14698923.
  6. Brimblecombe, Peter (1976). "Attitudes and Responses Towards Air Pollution in Medieval England". Journal of the Air Pollution Control Association. 26 (10): 941–45. DOI:10.1080/00022470.1976.10470341. PMID 789426.
  7. Graunt, John, 1620–1674; Petty, William, Sir, 1623–1687 (1662), Natural and political observations mentioned in a following index, and made upon the bills of mortality [microform] / by John Graunt ... ; with reference to the government, religion, trade, growth, ayre, diseases, and the several changes of the said city, Printed by Tho. Roycroft for John Martin, James Allestry, and Tho. Dicas
  8. Evelyn, John (1661). Fumifugium, or, The Inconveniencie of the Aer and Smoak of London. London: W. Godbid. Vaadatud 1. aprillil 2022.
  9. McKie, Robin & Townsend, Mark. Great Smog is history, but foul air still kills (The Observer, 24 November 2002).
  10. "The lethal effects of London fog". BBC News. 22. detsember 2015.